NÄIVALT TÕESELE SEISUNDILE OMASED HOIAKUD

M?istusp?rastunud hoiakud

N??d v?ime vaadelda m?istusp?rast (intellektuaalset) hoiakut. Rangelt v?ttes pole midagi niisugust olemas – on vaid m?istusp?rastunud hoiak. K?ik sellised hoiakud l?htuvad kehas?steemist ja k?igi nende puhul m?ngib kaasa kehaline tingitus. Inimesed on t?nap?eval nii keerukalt m?istusp?rastunud, et see ei pruugi otseselt ilmneda. Aga kui vaatleme paari n?idet, siis saame aru, et ?kski inimlik ilmutus ei v?i toimuda teisiti kui keha vahendusel ja temast tingituna.

M?istusp?rane suhtumine lahutab kehast ps??hilise alge

Inimelu, ja igasugune muugi elu on v?imalik vaid ?mbruses (ehk keskkonnas). Selleta poleks kasvamist ja avanemist – ega ?ldse mingeid eluilmutusi – , sest poleks v?liseid n?htusi, mille suhtes teadvus v?iks olla eneseteadlik; poleks takistust, mille suhtes v?iks vormuda organismi aineline osa. Ning teadvus, olgu siis enese- v?i ?mbruseteadlikkuse m?ttes, saab toimida ainult meelte kaudu. Need aga on kehas?steemi atribuudid. Niisiis tajub ja m?istab inimene k?ike vaid kehas?steemi kaudu. Kui n?nda, siis piiritleb too k?iki meie tajumusi.

P?him?tteliselt t?hendab see, et inimene v?ib mingist asjast teada ainult niiviisi, nagu tema kehas?steem v?imaldab. Kuna ta teab asjust ainult nii ja v?ib arutleda ainult selle ?le, mida teab, siis paneb igasugusele arutlemisele ja k?igile j?reldustele aluse keha. Teiseks, kui teadvus saab toimida ainult kehas?steemi kaudu, siis avaldavad kehalist laadi tarvidused ja ihad m?ju k?igile teadvuses t?rkavatele ajedele ja k?situstele. Seda v?ib v?tta ka nii, et kui elu on lihtsalt eluj?u v?ljendus ?mbritseva suhtes ja inimese kehas?steem on vahendiks, mille kaudu see v?ljendus toimub, siis v?rdub elamine kehas?steemi tarviduste ja ihade rahuldamisega. Teiste s?nadega: otseselt v?i kaudselt osutub iga teadvuses leiduv aje ja k?situs m?ne kehalist laadi tarviduse v?i iha v?ljenduseks.

Sellest ei j?reldu, et inimelu on midagi l?binisti f??silist (nagu seda s?na t?nap?eval m?istetakse). See t?hendab vaid, et ei saa vaadelda elu ps??hilist v??rtust, v?tmata arvesse keha; et keha on sama ps??hiline nagu teadvus; ja et n??disaegne m?te k?ib eksiteed, kui ta, hinnates t?elisust ja inimese t?hendust koguilmas, keha alav??rtustada p??ab. Kummatigi on niisugune ekslik m?ttesuund m?istusp?rase suhtumise v?ltimatuks tulemuseks, ja n?itab, mil m??ral on m?istusp?rastunud hoiakud t?elisusest – ehk tegelikkusest – irdunud.

Miks hoiakud m?istusp?rastusid?

P??dkem kujutleda, kuidas m?istusp?rane hoiak inimesele vajalikuks muutus. Otstarbekas on j??da senise n?ite juurde. J?lgime, kuidas m?kket?usja vaistlikest hoiakutest ei piisa, et teda v?imalike abivahenditeni juhtida. Kuni ta suudab ?lespoole liikuda ?ksnes oma loomulike varude varal, on ta hoiakud vaistlikud.

Kuid oletame, et j?uab k?tte hetk, mil m?kket?us on nii j?rsk v?i r?nnuraskused nii suured, et ta ei saa edasi minna. N??d peab ta kas tunnistama end v?idetuks v?i kasutama m?nd abivahendit, et omaenese varusid t?iendada. V?ime arvata, et k?igepealt v?tab ta tee ??rest mingi kepi ja p??ab end selle najal edasi aidata.

H?vitus hakkab keha suunama

M?kket?usja leiab kepist abi vaid siis, kui ta seda teatud viisil tarvitab. Kepiga ?hus vehkimine ei aitaks teda ?ldse. Kui ta selle keskelt kinni hoiaks, j??ks kasu v?ikeseks. Et omaenese varusid t?epoolest t?iendada, peab inimene olema abivahendi k?sitsemises teatud m??ral vilunud. Kuid ta v?ib selles vilunud olla vaid juhul, kui on seda samasugustes tingimustes varemgi teinud, v?i kui ta on vahendi k?sitsemist ?ppinud kelleltki, kellel on vastav kogemus.

Kui vaatleme hoiakuid, mis kepi v?tmise ja kasutamise tingivad, siis n?eme, kuidas need lakkavad olemast vaistlikud. Esmalt on keha v?tnud vaistliku hoiaku, et ta j??b m?ele t?ielikult alla. See t?hendab, et ta on m?istnud oma suutmatust antud ?mbruse-ilmega toime tulla. Inimeses tekib sisemine vastuolu: ?helt poolt tahab ta m?ge ?letada, teiselt poolt ei j?tku tal selleks kehalisi varusid. Ta v?tab vaistliku hoiaku, et on vaja muretseda v?list abi, seej?rel valvsa hoiaku abivahendi leidmiseks ning l?puks, kui see on leitud, otsustava hoiaku, et seda tuleb kasutada.

M?istusp?rastunud hoiak pole iseseisev

Sel hetkel kaotab ronija oma senise iseseisvuse, – ning kuna vaist v?ljendab ainult inimese isev??rtust, ei saa ta keppi kasutades olla ?ksnes vaistust vallatud. Kepp suunab vaistlikku toimimist, seades selle piiridesse, milles keppi on v?imalik kasutada. Seep?rast ei esinda kepi v?tnud inimese hoiak ?mbritseva suhtes ainult teda ennast, vaid esindab teda niisugusena, milliseks ta kepi seatud tingimustele alludes muutub. Antud olukorras pole tema k?itumine ainult tema enese teha.

Muidugi ei saa ka kepp oma kasutaja ?le t?ielikult valitseda. See peab omakorda alluma kehas?steemi seatud tingimustele. Kui inimese k?ed on kanged, tarvitab ta keppi teisiti. Abivahendi kasutamise ise?rasused on tingitud vastava tegevusega seotud kehaosade v?i – piirkondade ise?rasustest.

Teiste s?nadega, n??d s?ltub m?kket?usja hoiak ?mbruse suhtes kahest tegurist: tema enese kehaline tingitus ja see kepp. Aga see, kuipalju abivahend inimest m?jutab, on t?pses vastavuses tema vilumusega selle kasutamises. Vilumatuna kipuks ta tegema tavalisi liigutusi, ja kuna pole t?en?oline, et need on k?ige kohasemad, siis ei tuleks asi tal k?ige paremini v?lja. See t?hendaks, et ta ei looda eesk?tt kepile, vaid ?lekaalus on tema kehaline tingitus. Vilununa tunneks ta k?iki selle v?imalikke kasutusviise. Varasemad, m?llu talletunud kogemused ?tleksid talle, kuidas tavalisi liigutusi k?ige paremini teisendada, ja ta alluks kepi seatud tingimustele parimate v?imalike tulemustega.

Viimatimainitud juhul on inimese ?mbrusehoiaku valdavaks teguriks (ja suunab seda) tema kogemusm?lu. Ka n??d on hoiaku aluseks kehaline tingitus, kuid kepi v?tmiseks sellest ?ksi ei piisa. Kehaline tingitus m??rab, et inimene peab v?tma kepi, ja allub seej?rel suunavatele m?lestustele selle varasemast kasutamisest. Meil j??b ?le vaid t?deda, et m?kket?usja hoiak on m?istusp?rastunud. Tema loomulik arukus on allutatud vilumusele, mis on tuletatud formaliseeritud m?lestuse kujul kulmineeruvate varasemate kogemuste kordamisest.

Mida sisaldavad m?istusp?rastunud hoiakud?

M?elgem j?rele, mida hoiak sel juhul sisaldab. Kuni hoiak esindab kehalist tingitust, kajastab ta ka inimese v??rtust. Aga ta ei kajasta seda t?pselt samamoodi nagu vaistlik hoiak. N??d ei tarvitse keha kogu v??rtus esindatud olla, sest kepp piirab keha enese t?ieliku v??rtuse avaldumist. Inimene ei saa oma energiav??rtust enam t?iesti vabalt v?ljendada. Kui kepp tema v?ljendust suunab, peab ta osa oma energiast alla suruma. Nii et kuigi hoiak esindab kehas?steemi, ei piirdu ta sellega. Keha on hoiakut tingiv tegur. Peale selle esindab hoiak keppi, nii otseselt kui kaudselt. Otseselt niiv?rd, kuiv?rd m?kket?usja seda t?epoolest kasutab, et kepi varusid enda omadega vajalikul otstarbel ?hendada. Kaudselt, kuiv?rd m?lestus kepi varasemast kasutamisest m?ngib suunavat osa.

Teadlikkus toimuva ajalisest v??rtusest

Siinkohal osutame, et m?ngu tuleb teadlikkus toimuva ajalisest v??rtusest. Vilumus s?ltub m?lestustest. Kui inimene v?tab m?istusp?rase hoiaku, on ta ajalistest v??rtustest t?iesti teadlik, kuna loodab, et varasemate s?ndmuste tulemused suunavad tema n??dseid toiminguid. Sisuliselt arutleb ta nii: “Kepi kasutamine aitas mind eelmine kord. J?relikult v?ib see mind n??dki aidata, kui ma kasutan seda samuti nagu enne.” Niisiis on erinevus selle ja eelmise korra vahel talle selge ja ta on v?imeline nendevahelist aega m??tma ning s?nadega v?ljendama – on see pikk v?i l?hike.

Formaalsus ja petlikkus

V?ime n?ha, et ?htlasi sugeneb v?etud hoiakusse petlikkuse alge. M?lestus seostub kehalise seisukorraga, mis iseloomustas inimest siis, kui ta keppi eelmine kord kasutas. Kehaseisund pole p?sikindel, seep?rast v?is kehaline tingitus olla tookord teistsugune. Kummatigi laseb inimene m?lestusel sellest, kuidas ta k?itus teistsuguse tingituse puhul, piiritleda oma n??dset hoiakut. See t?hendab, et n??d ei ole hoiak kehalise seisukorraga p?riselt koosk?las.

Samuti n?eme, et hoiak muutub formaalsemaks. Enne oli see vaba k?igist piirangutest peale tolle, mida k?tkes suhe ?mbritsevaga. N??d peab see teatud m??ral j?rgima m?llu talletatud mudelit. Meie n?ite korral ei saa niisugune formaalsus m?kket?usja ilmutuste valikut eriti palju piirata, kuid teatav kanaliseeritus esineb siingi. V?ib aimata, et koos j?tkuva m?istusp?rastumisega kaotavad inimese eluavaldused (ehk – ilmutused) oma mitmekesisusest ning v?ljendusvabadusest nii m?ndagi.

Kanaliseerimine leiab aset ka kehas. Nagu vaistlikugi hoiaku puhul, saadakse aruka hoiaku v?tmiseks vajalik energia vereringe vahendusel. Kuid vaistlikus hoiakus oli kogu kehas?steem v?rdselt esindatud. Ei muutnud asja, kui j?rgnevas tegevuses kasutati ainult keha ?ht osa, n?iteks k?tt eraldi. Hoiak ei t?hendanud, et tuleb kasutada just nimelt k?tt, vaid et tuleb midagi teha, korvamaks halvemust, millest andis teada mingi ise?ralik tunne. Otsustades, et tuleb midagi teha, v?ljendas keha oma rakus?steemi kui terviku arukust, seep?rast kajastusid hoiakus nii s?steemi tarvidused kui ka rakkude suutlikkus seda tegevust toetada. Aje, mis pani hoiakut v?tma ja j?rgnevat tegevust sooritama, kulges seestpoolt v?ljapoole. See k?neles kogu kehas?steemi kui ?htse olemusvormi nimel. Asjasse puutusid vaid tema ?mbrusesuhe ja vereringe energiav??rtus.

Varasema kogemuse suunav osa

N??d on teisiti. M?lestus (see t?hendab, m?lu) hakkab kehalist tingitust hoiaku v?tmisel suunama. M?lestus aga on eriomaselt suhestatud tolle ?ksiku kehaosaga – antud juhul k?ega – , mis oli abivahendi kasutamisse eriomaselt kaasatud. Selle asemel, et hoiak esindaks k?iki kehas?steemi osi v?rdselt, esindab ta ennek?ike k?tt. Kuid vereringe k?neleb kehas?steemi kui terviku nimel. K?e eriline esindamine on talle lisakoormaks. Ning lisakoorma pealepanek toimub loomulikule vastupidises suunas. Selle asemel, et hoiak saaks alguse seespool, teadvuslikkuses, kulgeks v?ljapoole ja kulmineeruks tegevuses, nagu toimub vaistliku tingituse korral, algab hoiaku m?lup?rane suunamine k?elt ja kulgeb sissepoole, teadvuslikkusesse. Seesmise teadvuslikkuse loomulikud protsessid peavad kohanema m?lu antud juhistega.

Teiste s?nadega langeb inimese seesmine teadvuslikkus (mis peaks olema orgaanilise tervikuna koosk?lastatud s?steemi siseh??l) ?he kehaosa erilise eelm?ju alla. Ning see eelm?ju ei esinda sellele hetkele omast suhet ?mbritsevaga, vaid varasemat suhet ajast, mil omandati kogemus, kuidas keppi kasutatakse. Aga kui kellegi hoiak esindab m?lestust, elab ta teatud m??ral minevikus. V?iksime ?elda, et minevik on s??vitanud inimese ellu kanali, mille kaudu ta j?tkab tema k?itumise suunamist. Nagu n?ha, hakkab inimene m?lust p?rineva suunamise sagenedes (ehk j?rkj?rgulise m?istusp?rastumise t?ttu) ?ha enam minevikus elama. Ja et niisuguses suunamises k?tkeb petlikkuse alge, muutuvad inimese hoiakud tema ja ?mbruse t?eliste suhete taustal ?ha petlikumaks.

Kehaline eba?htlus

Hoiak, mida juhivad m?lestused, on niisiis formaalne ja kanaliseeritud. Kuna ta esindab k?tt eraldi, peitub temas ka kehalise eba?htluse alge. Kui m?lestus k?tkeb k?e teisenduses, mille tekitas kepi varasema kasutamise kogemus, siis ei saa ta kuuluda kogu kehas?steemile. Ja kui m?lestust ei loonud sedasorti tegevus, mis kulmineerub seestpoolt v?ljapoole, siis ei esinda ta kehas?steemi vaistlikku v?imelisust. Ta pigem piirab kui avardab keha p?rgimusi, – teisis?nu, ta on midagi v??rast, mille k?si on omandanud, aga mida ?lej??nud keha ei jaga.

Keha, mis j?rgib oma seesmisi kasvu- ja avanemisp?rgimusi, on alati ?igete proportsioonidega. Iga teisendus, mis on tema m?nele osale v?ljastpoolt peale surutud, toob j?relikult kaasa eba?htluse. Ja iga hoiak, mis esindab niisugust eba?htlust, peab seda peegeldama.

Moonutatud t?elisus

Eba?htlus, petlikkus ja minevikuv??rtustele toetumine muudavad m??ral, mil inimese hoiak neid esindab, k?sitavaks selle, kuidas ta t?elisusest aru saab. Hoiak on niih?sti objektiivne kui ka subjektiivne. See t?hendab, et ta on ?mbritsevaga vastakuti nagu ka hoiaku v?tja. Inimelus ja inimese suhetes mingi konkreetse ?mbruse-ilmega on t?eline see, kui v?rdne on tema v??rtus ?mbruse v??rtusega t?pselt sel hetkel, mil vastav ilme talle ilmub. V?rdsuse astmest oleneb, kui vabalt ja t?ielikult inimese kehas?steem oma eluj?ul tegelikult v?ljenduda lubab.

Muud t?elisust pole olemas. Aga kui inimese hoiakuid suunavad m?lestused s?ndmustest, mille ajal tema kehaline seisukord oli teistsugune, siis ei v?i ?elda, et ta saaks t?elisusest ?igesti aru. Ning ka siis, kui hoiak esindab tema seesmiste kasvu- ja avanemisp?rgimuste eba?htlast t?itumist, m?istab ta t?elisust samav?rd puudulikult.

Vahekokkuv?te

Esialgse vaatluse p?hjal v?ib m?istusp?rastunud hoiaku v?tta kokku j?rgmiselt.

Iga niisugune hoiak saab alguse teadlikkusest, et inimese kehas?steemi varudest ei piisa, tulemaks toime ?mbruse-ilmega, millega ta vastakuti on. Selles teadmises p??rdub hoiak m?ne v?lise teguri poole, et kehavarusid t?iendada. Kui inimene v?tab omaks v?lise toetuse, esindab tema hoiak ?mbruse suhtes peale tema enese ka vahendit, millele ta toetus. Et abi t?husus s?ltub oskusest seda kasutada, tulevad m?ngu m?lestused varasematest kogemustest. Seega sisaldab m?istusp?rastunud hoiak kahte tegurit. Need on selle inimese kehaline tingitus ja kogemusm?lu.

M?lup?rane suunamine teadvustab ajalised v??rtused. Ta seob hoiaku mingi varasema v??rtusega, mist?ttu inimene ei ela tervenisti olevikus. Kuna kehaline seisukord kogu aeg muutub, sugeneb hoiakusse petlikkuse alge. Samuti on hoiak, mida suunab varasemast meenuv k?itumine, kuigiv?rd formaalne ja kanaliseeritud. Et m?lestus ei esinda inimese kehas?steemi kui tervikut, vaid seostub ?he osaga sellest, on hoiaku aluseks eba?htlus. L?puks: m?istusp?rastunud hoiak esindab seda, mil m??ral on inimese enese- ja ?mbrusek?situs kaotanud sideme t?elisusega.

Seni on tarvitatud vaid ?ht lihtsat n?idet, et muuta piltlikuks p?hilist, milles m?istusp?rastunud hoiakud vaistlikest erinevad. Aga kui j?lgida, kuidas sellised hoiakud t?nap?eval ilmnevad, siis v?ib n?ha, et oleme hakanud ?mbritsevale peaaegu ainult m?istusp?raselt reageerima.

Oma keha seesmiste p?rgimuste v?ljendamisel j??me me suuresti vaistlikuks. Kehaprotsessidesse tavaliselt ei sekkuta. Kummatigi tuleb ka siin ette erandeid. Oleme n?iteks kuulnud soovitusi, et toitu peab enne allaneelamist kindel arv kordi n?rima. M?nigi usub sellesse ja p??ab seda j?rgida. Kui niisuguste inimeste hoiakuid l?hemalt uurida, pole raske avastada p?hjusi, miks nad sellise hoiaku v?tavad.

Tihti kasutatakse k?hulahtisteid, lootes lihtsustada keha kergendamist, v?i v?etakse kuulda kellegi n?uandeid hingamise meetodi ja r?tmi suhtes. On p??tud reguleerida ja teisendada vereringet, k?ndimist, jooksmist ja teisi kehalisi protsesse.

Pole v?imalik eritleda k?iki hoiakuid, mis toovad kaasa valmiduse loomulike protsesside teisendamist tunnustada. Kolm niisugust v??rivad aga ?ksikasjalikumat vaatlust. Iga huviline oskab teiste n?idete aluseid ja seletusi ise leida. J?rgnevalt k?sitleme m?istusp?rastunud hoiakuid toidu, treenimise ja oma ligimeste suhtes.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.