MÕISTUSPÄRASTUNUD HOIAKUD TOIDU SUHTES

Aine,20 mida kehasse ?hu, toidu v?i joogi kujul sisestatakse, on elutalitluse tagamiseks h?davajalik. Inimene saab seda ?mbritsevast keskkonnast. Kuid on olemas m?rkimisv??rne erinevus niisuguse aine ja k?igi ?lej??nud abivahendite vahel, mida ta ?mbrusest v?tab – see aine ei j?? kehas?steemist lahutatuks. Sissev?etud ainega hakkavad tegelema organismi loomulikud talitlused, kehas?steem omastab selle, ja ?igupoolest polegi keha midagi muud kui aine,21 mis on allutatud eluj?u p?rgimustele.

Vaistlik hoiak toidu suhtes

Toitu ei v?i j?relikult k?sitleda ?hena vahenditest, mille varal inimene kehtestab v?rdv??rsuse ?lej??nud ?mbrusega, kui ta on selle suhtes halvemusse sattunud. Toitu on v?rdv??rsuse s?ilitamiseks vaja samamoodi nagu energiat, mis meist elusolendid teeb. Kui n?nda, siis pole toitumine oma p?hiolemuselt m?istusp?rane – nagu on muude h?vitavate tegurite v?tmine ?mbritsevast. J?relikult on v?imalik toitu t?iesti vaistlikult valida. Seega v?iksid inimesel olla toidu suhtes vaistlikud hoiakud ja ta v?iks f??siliselt olla praegusest j?ulisem.

Vaistliku toitumishoiaku (nagu teistegi vaistlike hoiakute) korral m?jutab inimest ainult tema netov??rtus ?mbritseva suhtes hoiaku v?tmise hetkel. Niisuguse hoiaku ja sellele j?rgneva valiku tingib ainult vereringe energiav??rtus. Vajadusest v?tta hoiak annavad m?rku ?ksnes keharakud, millel toidu v??rtus l?puks omastada tuleb. Pangem t?hele, et toit ise on teatavat liiki energiav?ljendus, ja erinevate toitude puhul on inimesel vaja erineval m??ral assimileerimisv?imet.

Hoiaku m?istusp?rastumine

Kui inimene on heas f??silises vormis ja v?imeline v?tma vaistlikke hoiakuid, tuleb tema rakus?steem toime samav?rd tugevate toitudega. Sel juhul pole loomulik ja t??tlemata toit tema jaoks ?learu v?gev. Kuid on arusaadav, et kui inimese orgaaniline vastupidavus ja enesekehtestamise j?ud n?rgenevad – mis juhtub sedam??da, kuidas tema hoiakud m?istusp?rastuvad – v?heneb ka v?ime sellist liiki toitu omastada ning tekib vajadus seda k?psetada, kuivatada ja nii edasi. See aga t?hendab, et inimese hoiakud toidu suhtes on samuti m?istusp?rastunud.

Siinkohal on v?ga oluline r?hutada: t?siasi, et toit liidetakse kehas?steemi koosseisu, t?hendab seda, et kui m?istusp?rane hoiak toidu suhtes on kord tekkinud ja toimib, siis ei avaldu tagaj?rjed ainult keha ?he osa piires, nagu muudest kogemustest l?htuvate teisenduste puhul. Toit seeditakse, taandatakse inimese eluj?u p?rgimuste teostamise tarbel algosadeks, jaotatakse k?igile kehas?steemi rakkudele ning muutub nende ehituslikuks koostisosaks.

M?istusp?rastumise tagaj?rjed

Niisiis on m?istusp?rastunud hoiakutel toidu suhtes muudest t?hendusrikkam toime. Kui selline hoiak on v?etud ja inimese k?itumist suunanud, hakkab see piiritlema ka tema vaistlikke hoiakuid ja liitub kehalise tingitusega, mis on aluseks k?igile j?rgnevatele hoiakutele, olgu need siis m?istusp?rastunud v?i mitte. J?relikult m?ngivad nimetatud hoiakud ?ldise m?istusp?rastumise kindlustamisel palju suuremat osa kui samasugused hoiakud konkreetsete ?mbruse-ilmete suhtes, mis p?hjustavad m?lup?raseid teisendusi vaid keha m?nes ?ksikus osas. Seep?rast on m?tet eritleda, mis nimelt toitumishoiaku m?istusp?rastumisel toimub ja milline toime tal edaspidi on.

On arusaadav, et kui inimese kehapiirkonnad polnud veel j?udnud m?ningal m??ral m?istusp?rastuda ja kuni polnud tekkinud m?tlemine, ei sundinud miski teda v?tma hoiakut, et ta on loomuliku ja ettevalmistamata toidu jaoks liiga n?rk. Kui inimene j?uab sellesse seisundisse ja on teadlik kannatuseni ulatuvast tundest, mille tekitab tema n?rgenenud keha jaoks raskesti omastatava loomuliku toidu tarvitamine (see t?hendab, on teadlik oma halvemustajust), v?tab ta hoiaku, et toitu tuleb mingil viisil t??delda. Ent kui ta hakkab s??ma ettevalmistatud toitu, toob see kaasa rakkude teisendumise, sest rakud ehituvad omastatud toidust.

M?istusp?rastunud hoiakut suunab rakum?lu

J?relikult kuulub m?lestus, mis paneb aluse toitumishoiaku m?istusp?rastumisele, ?htviisi k?igile rakkudele. See t?hendab, et kui j?rgmine kord on vaja toidu suhtes hoiak v?tta, hakkab seda suunama m?lestus, mille rakud sobimatut toitu saades omandasid. Kuid sellise suunatuse saab hoiakule anda vaid kehas?steemi loomulike koosk?lastamisprotsesside kaudu. Niisiis kulmineerub see v?ljapoole nagu vaistlik tingitus. Seega ?hineb ta kehalise tingitusega. Inimesele n?ib, et vastav aje on p?rit tema enese loomulike tungide seast. Selline aje tekitab eelistuse toidu suhtes, millele ta osutab, ning inimene, kes hoiaku v?ttis ja eelistusele j?rele annab, saab toidust maitsmismeele kaudu f??silise rahuldustunde.

Kogemusm?lu

Aga peale rakkudes talletuva m?lestuse toidu omastamisest on olemas ka ajus salvestatud m?lestus selle s??mise kogemusest. T?nu sellele oskab inimene toitu m?ttes ?ra tunda. Ta on v?imeline meenutama konkreetset juhtu, mil ta seda s?i, ja on m?istusp?raselt teadlik, et ta tegi seda minevikus. M?istusp?raselt valitud toidu s??mise hoiak on seega justkui kahekordselt suunatud: seda on teinud nii rakum?lus k?tkev m?lestus toidu omastamisest kui ka ajus leiduv m?lestus s??mise s?ndmusest.

Sellel p?hinevad k?ik n??dse aja inimest iseloomustavad toitumiseelistused, mida t?histatakse s?naga “maitse”. Maitsed toitude suhtes, nagu neid praegusel ajal m?istetakse, tunduvad juhuslikena, ja tihti n?ib, et nad ei seostu ?hegi kindla kogemusega. Kummatigi poleks ?kski toit meeldiv, kui rakud seda ei n?uaks. Inimeste puhul, kellest on saanud gurmaanid ning asjatundjad toitude alal, on seda lihtne m?rgata. Loomulik toit oma t??tlemata kujul n?ib nende m?istusp?rase suhtumise jaoks toores. Aga ka nende keha hakkab m?ssama ja kannatab v?ga, kui nad eelarvamused k?rvale heidavad ja loomulikku toitu s??vad. Selliste inimeste rakud on nii keerukalt teisendunud (?igemini niiv?rd h?iritud), et nende keha tingib vastumeelsuse sellise toidu suhtes, ja nad on muutunud liiga n?rgaks, et lubada endale sellest teadlikult ?le astuda.

Teiselt poolt, inimesed, kelle rakus?steem on harjunud lihtsa ja v?het??deldud toiduga, peavad gurmaani uhkeid roogasid samuti v?he suup?raseks. Neil on f??siline vastumeelsus niisuguse toidu suhtes, ja teadlik ?leastumine sellest toob samuti kaasa kehalisi kannatusi, sest sunnib rakke omastama midagi, mille suhtes neil pole kehalist tingitust.

Kogemusm?lu ennetab v?i ignoreerib toiduvajadust

V?ime niisiis ?elda, et toitumishoiakud kujunevad m?istusp?rase valimise k?igus paljude toitude vahel, mida on ?htviisi kohandatud, et nad rahuldaksid rakkude n?udeid. Kuid t?nap?eva elulaadi puhul t?rjuvad m?istusp?rased m?lestused kehalise tingituse k?ige sagedamini k?rvale aja suhtes, millal kehale toitu pakkuda. Teadlased ja teised targad on soovitanud s??a korrap?raste vaheaegade j?rel.

Seejuures annabki kaasaegne elur?tm paljudele inimestele s??miseks mahti vaid regulaarselt ja kindlatel kellaaegadel. Tihti s??akse ?ksnes l?bu p?rast v?i seltskonna m?ttes. ?igupoolest on t?en?oline, et meie p?evil tarvitatakse suurem osa toitu ja jooki ?ra ilma kehapoolse n?udluseta. Teiste s?nadega, inimesed ei oota, kuni nende kehas?steem tingib hoiaku, et on vaja s??a. Nad on kogenud s??mist kindlatel aegadel ja kindlates tingimustes, ja m?lestused sellistest kogemustest on saanud nende vaimulaadi koostisosaks. Niisiis v?tavad nad m?istusp?rase hoiaku, et on soovitav, sobiv v?i heakombeline korrata neid kogemusi samas j?rjekorras v?i samasugustel juhtudel.

M?lup?rase suunatuse kahjulikud tagaj?rjed

Siin v?ime j?lle n?ha m?istusp?rastunud hoiakute kahjulikku m?ju. Kehas?steem peab toidu vastu v?tma ja sellega toime tulema, aga kui inimesed j?rgivad oma m?istusp?rastunud hoiakuid, siis j?tavad nad t?helepanuta otsese kehalise tingituse. Hoiak p?hineb vaid mingil kaudsel tingitusel, mis ei r??gi tarvidusest toidu, vaid millegi muu j?rele. N?iteks l?htuvad need, kes s??vad kindlatel kellaaegadel, kuna nad t??l k?ies teisiti ei saa, f??silisest vajadusest end t?? kaudu elatada – ja ignoreerivad otsest tarvidust s??a (v?i s??mata j?tta). Ja kes v?tavad s??mist v?i joomist k?las viibides seltskondliku kohustusena, teevad niiviisi f??silise vajaduse p?rast s?ilitada nende inimeste heatahtlikkus, kellega nad on vahetus kokkupuutes.

Mingi kehaline tingitus on niisiis alati olemas. Kuid pole vist liialdus ?elda: elu on t?nap?eval nii keeruline, et on erandlik, kui inimene ootab s??misega, kuni tema kehas?steem on v?tnud kindla hoiaku, et see on tingimata tarvilik. Kummatigi t?hendab asjaolu, et keha pole toitu n?udnud, seda, et ta pole eelmist toitu l?plikult omastanud. Keha talitlused on veel pooleli, kui m?istusp?rastunud hoiaku tagaj?rjel tuuakse kohale uus toit, millega ettevalmistamata organid peavad otsast peale tegelema hakkama.

Pole ?ldsegi ?llatav, et neis nii sageli tuleb ette korratusi ja haiguslikke seisundeid. Miski muu ei v?iks sel m??ral s?vendada kaasaegse inimese f??silist h?iritust ja n?rkust – ega tuua kaasa kehas?steemi taandarenguni tuimenemist, n?ristades selle loomulikku tundlikkust ja j?ulist v?ljendusvabadust niiv?rd, et inimene k?lbab veel ainult traditsioonide, reeglite, ideede ja teooriate m?jule pimedalt alistuma.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.