III. Suhted kultuuride vahel

Kuigi k?igepealt tuleks vaadelda kultuure ja alles seej?rel nende suhteid, toimib t?nap?eva ajaloom?te vastupidises j?rjekorras. Mida v?hem ta oskab tunnetada t?elisi eluk?ike – neid, millest koosneb maailma-ajaloo n?iline ?htsus –, seda agaramalt otsib ta elu nendevaheliste suhete koetisest, ja seda v?hem saab ta aru suhetest enestestki. Kui rikkalik on selle j?releproovimise, k?rvalej?tmise, v?ljavalimise, ?mbert?lgendamise, ahvatlemise, pealet?kkimise, oma teenete pakkumise ps?hholoogia – ja seda niih?sti nende kultuuride puhul, mis vahetult kokku puutuvad, ?ksteist imetlevad ja omavahel v?itlevad, kui ka elava kultuuri ja surnud vormimaailma vahel, mille n?htavaid tunnist?hti maastik veel pakub! Ning kui ahtad ja vaesed on siiski kujutlused, mida ajaloolane ajutise v?i pideva m?juavalduse v?i m?jutuste vastuv?tmise m?istetega seostab!

See on nii iseloomulik 19. sajandile. K?ikjal n?hakse veel ?ksnes p?hjuste ja tagaj?rgede ahelat. K?ik “tuleneb” millestki, miski pole algup?rane. Kuna nooremate kultuuride juures leidub alati vormielemente, mis p?rinevad vanemate kultuuride pealispinnalt, siis tuuakse esile nende “?lev?tmist” v?i “edasikandumist”, ja selliste m?jutuste nimestikku koostades arvatakse, et on tehtud midagi ?iget.

Selline vaatlusviis rajaneb ettekujutusel inimkonna ?htsest ja m?testatud ajaloost, nagu see heiastus kunagi k?rggootika p?evil. Toonased m?tlejad n?gid, kuidas ideed inimeste ja rahvaste vahetumisele vaatamata alles j?id. Tookordne ajaloopilt avaldas v?gevat muljet, mis pole t?nini kadunud. Esialgu tundus see olevat plaan, mida Jumal inimsooga pidas, kuid asju v?is niiviisi n?ha ka hiljem, niikaua kui p?sis skeemi “vana-aeg – keskaeg – uusaeg” lummus, ja kuni pandi t?hele ?ksnes n?ilist kestmist, mitte tegelikku muutumist. Kuid vahepeal oleme hakanud maailma teisiti n?gema, meie pilk on n??d kainem ja avaram ning teadmised selle skeemi piirest ammugi ?le astunud. Eelmise vaateviisi pooldajad on valele poolele j??nud. Mitte loodu ei “avalda m?ju”, vaid looja “v?tab vastu”. Aetakse segi olelus ja virgeolek, elu ja need vahendid, millega elu end v?ljendab. Teoreetiline m?tlemine v?i lihtsalt virgeolek n?eb k?ikjal teoreetiliste ?ksuste liikumist. See on igati faustilis-d?naamiline. ?heski teises kultuuris pole inimesed ajalugu niiviisi ette kujutanud. ?kski kreeklane oma l?binisti kehalise maailmak?situsega poleks kunagi p??ranud t?helepanu selliste puht v?ljenduslike n?htuste nagu atika draama v?i egiptuse kunst juures ilmnevatele “m?jutustele”.

Esimese asjana antakse v?ljendusvormide s?steemile nimi. Seel?bi lahutatakse suhete kompleks silman?gemisest. Varsti hakatakse nime taga n?gema mingit olendit, ning m?tlema suhte all toimet. See, kes t?nap?eval kreeka filosoofiast, budismist v?i skolastikast r??gib, peab silmas midagi elavat, v?e-?ksust (Krafteinheit), mis on kasvanud ja tugevaks saanud, mis n??d inimesi valdab, nende virgeoleku ja koguni oleluse endale allutab ning neid l?puks selle olendi elusuunas edasi toimima sunnib. See on t?ielik m?toloogia, ja on iseloomulik, et selles ettekujutuses ning selle maailmapildiga elavad ainult ?htumaise kultuuri esindajad, kelle m??did tunnevad rohkemgi sedalaadi deemoneid – n?iteks elektrit ja potentsiaalset energiat.

Tegelikult on need s?steemid olemas ainult inimese virgeolekus ja nimelt tema tegevuse liikidena. Religioon, teadus, kunst on virge teadvuse tegevused, mis eeldavad olelust ja rajanevad sellel. Uskumine, juurdlemine, kujutlemine ja kogu see n?htav aktiivsus, mida need n?htamatud n?uavad – ohverdamine, palvetamine, f??sikaline eksperiment, t?? raidkuju kallal, kogemuse s?nades v?ljendamine –, on virge teadvuse tegevused ja ei midagi muud. Kaasinimesed n?evad ?ksnes selle n?htavat osa ja kuulevad ainult s?nu. Seejuures kogevad nad endas midagi, mille suhete kohta sellega, mida koges eneses looja, nad endale aru anda ei suuda. Me n?eme vormi, kuid me ei tea, mis selle teise inimese hinges tekitas. Siin v?ime ainult midagi uskuda, ja uskudes paneme sellesse omaenese hinge. Kui selgete s?nadega mingi religioon ennast ka ei kuulutaks – need on vaid s?nad, ja kuulaja paneb neisse omaenese m?tte. Kui sugestiivsed m?ne kunstniku helid ja v?rvid ka poleks – vaataja kuuleb ja n?eb neis ainult iseennast. Kui ta seda ei suuda, siis on teos talle t?htsusetu. (Siin ei peeta silmas m?ne ?limalt ajaloomeelse inimese ?limalt harvaesinevat ja t?iesti t?nap?evast annet “ennast teistesse sisse m?elda”). Germaanlane, keda Bonifatius usku p??ras, ei tarvitsenud sugugi misjon?ri hinge sisse elada. Too kevadet kuulutav v?rin, mis neil p?evil kogu noort P?hja-Euroopat l?bis, ei t?hendanud muud, kui et iga?ks usku p??rdumise varal omaenda religioossusele j?rsku v?ljenduse leidis. Lapse silmad l??vad s?rama, kui anda nimi asjale, mida ta k?es hoiab. Nii oli ka siin.

Need mikrokosmilised ?ksused niisiis ei liigu, ei toimi, vaid nad valitakse v?lja ja omastatakse kosmiliste entiteetide poolt. Kui see oleks teisiti, kui need s?steemid oleksid t?esti olendid, kes v?ivad midagi teha – sest “m?ju” on orgaaniline tegevus –, siis oleks ajaloopilt t?iesti teistsugune. Tuleks ometi suunata pilk sellele, et iga kasvava inimese ja iga elava kultuuri ?mber on alaliselt loendamatuid v?imalikke m?jusid, millest ?sna v?heseid sellistena ligi lastakse, enamikku aga mitte. Kas valiku teevad t??d v?i inimesed?

P?hjuslikesse ahelatesse kiindunud ajaloolane loendab ainult seiku, mis m?ju avaldavad – j?ttes t?helepanuta teised, mis seda ei tee. Positiivsete (olemasolevate) m?jude ps?hholoogiat ei tohiks lahutada “negatiivsete” (puuduvate) m?jude ps?hholoogiast. Just see oleks ??rmiselt ?petlik ja kogu k?simust valgustav ?lesanne, mida seni keegi pole tihanud ette v?tta. Kui seda v?ltida, siis s?nnib p?hijoontes ekslik ettekujutus kestvast maailma-ajaloolisest protsessist, kus igal ?ksikasjal on oma koht. – Erinevad kultuurid v?ivad ?ksikisikute tasandil kokku puutuda; samuti v?ib ?he kultuuri esindaja sattuda vastakuti mingi teise kultuuri surnud vormimaailmaga, mida esindab miski, mis on edasiantav. Kummalgi juhul on vahendajaks inimene ise. Kellegi teoseid ja tegusid saab keegi teine elustada ainult omaenese olelusest l?htudes. Niiviisi saab elustatu tema enda seesmiseks omanduseks, tema teoks v?i teoseks ja tema “iseduse” osaks. Mitte “budism” ei r?nnanud Indiast Hiinasse, vaid teatud erilise tunnetuslaadiga hiinlased v?tsid omaks ?he osa india budistide m?ttevarast ja tegid sellest uut laadi religioosse v?ljenduse, mis t?hendas midagi ?ksnes hiina budistidele. Siin ei loe vormide algup?rane m?te, vaid vorm ise, milles vaatleja aktiivne tajumine ja taipamine avastab v?imaluse omaenese loominguks. T?hendused pole ?lekantavad. Miski ei v?henda s?gavat hingelist ?ksindust, mis kahe erinevat laadi inimese oleluse vahele sugeneb. Kuigi indialased ja hiinlased end tookord ?hiselt budistidena tajusid, ei j??nud nad ?ksteisest hingeliselt seep?rast v?hem kaugele. S?nad, tavad ja m?rgid on samad – kuid tegemist on kahe erineva hingega, mis k?ivad oma rada.

Kui k?ik kultuurid l?bi vaadata, v?ib igalt poolt leida kinnitust sellele, et varasema loomingu j?tkumine hilisemas kultuuris on vaid n?iline, ning et alati on just noorem olend see, kes on laenanud vanematelt, kuid ?sna v?hesel m??ral ja ilma et ta oleks hoolinud sel viisil omastatu algup?rasest t?hendusest. Kuidas on siis lood “igaveste saavutustega” filosoofias ja teaduses? Me peame ikka ja j?lle kuulma, kui palju kreeka filosoofiast veel praegugi edasi elab. Kuid see j??b t?hjaks retoorikaks, kusjuures ei tooda ammendavalt v?lja, mida esmalt maagiline ja seej?rel faustiline inimene sellest oma eluterve vaistu s?gavas tarkuses tagasi l?kkas, mida ei m?rganud, v?i mida – k?iki vormeleid s?ilitades – kavakindlalt teisiti k?sitas. Siin on ?petatud vaimustuse naiivne usk ennast petnud. Nimekiri k?rvalej?etust oleks v?ga pikk ja ?letaks kaugelt nimekirja sellest, mis p?sima on j??nud. Meil on kombeks ebaoluliste eksitustena t?helepanuta j?tta asju nagu Demokritose teooria, et meeleline taju rajaneb tajutavaist objektidest eralduvatel eidolon’idel, Platoni ideedemaailma ?limalt kehaline laad v?i Aristotelese universumi viisk?mmend kaks kerajat sf??ri. See t?hendab, et arvame tundvat nonde suurte surnute m?tteilma paremini kui nad ise. Need on olnud olulised t?ed, kuid pole seda meie jaoks. Tegelikult pole me kreeka filosoofiast peaaegu mitte midagi ?le v?tnud. Olgem ausad ja v?tkem vanu m?tlejaid s?na-s?nalt: mitte ?kski Herakleitose, Demokritose v?i Platoni v?ide pole meie jaoks t?ene, kui me seda enne ei kohenda. Mida me siis kreeka teaduse meetoditest, k?situstest, kavatsustest, vahenditest ?igupoolest oleme omaks v?tnud – hoopiski r??kimata arusaamatust terminoloogiast? Renessanss seisis ju t?iesti antiikkunsti “m?ju” all? Ja dooria templi vorm, joonia sammas, samba ja tala vahekord, maalide v?rvivalik, tagap?hja-k?sitlus ja perspektiiv, figuraalse r?hmitamise p?him?te, vaasipilt, mosaiik, vahamaal, raidkuju tektoonika, Lysippose proportsiooni?petus – miks ei avaldanud see k?ik mingit m?ju?

Kuna algusest peale oli selge, mida taheti v?ljendada, siis n?hti enda ees olevast surnud kooslusest ainult seda v?hest, mida n?ha sooviti, ja sedagi nii, nagu sooviti, nimelt vastavalt omaenese ja mitte toonase looja kavatsusele – selle viimase ?le pole ?kski elav kunst kunagi t?siselt j?rele m?elnud. Kui egiptuse plastika “m?ju” kreeka koiduaegsele plastikale joon-joonelt l?bi uurida, siis v?ib l?puks n?ha, et m?ju polegi, vaid et kreeka vormitahe v?ttis neilt vanadelt kunstidelt m?ned tunnusjooned, milleni ta ilmselt oleks j?udnud ilma nendetagi. Antiikse maastiku l?hikonnas olid t??tanud egiptlased, kreetalased, bab?loonlased, ass??rlased, hetiidid, p?rslased, foiniiklased – ning kreeklased tundsid arvutut hulka nende ehitisi, ornamente, kunstiteoseid, kultusi, riigivorme, kirjaviise, teadusi – kuid kas antiikne hing kasutas midagi sellest omaenda v?ljendusvahendina? Ma kordan: ikka n?hakse vaid neid suhteid, mille puhul keegi midagi vastu v?ttis ja omaks tunnistas. Aga kuidas j??b sellega, mida vastu ei v?etud? Miks ei aktsepteeritud n?iteks egiptuse p?ramiide, p?loone, obeliske, hierogl??f- ja kiilkirja? Mis oli see, mida Hispaania ja Sitsiilia gooti kunst ja gootilik m?te B?tsantsi ning mauri Ida m?tte- ja vormivaramust ei omandanud? Valiku tegemise ja niisama otsusekindla ?mbert?lgendamise t?iesti teadvustamata tarkust on raske ?lehinnata. Iga selline suhe, mis v?etakse vastu, on mitte ainult erand, vaid ka v??ritim?istmine, ja oleluse seesmine j?ud ei v?ljenda end ehk kusagil niisama selgelt kui kavakindla v??ritim?istmise kunstis. Mida valjemini m?ne v??rap?rase m?tlemise printsiipe kiidetakse, seda p?hjalikumalt on kindlasti muudetud nende t?hendust. Vaadakem ometi kord t?pselt j?rele, mismoodi on ?htumaal Platonit ?listatud! See on toimunud Bernard de Chartres’ist ja Marsilius Ficinusest kuni Goethe ja Schellingini! Mida alandlikumalt v??ras religioon vastu v?etakse, seda t?iuslikumalt on ta juba omandanud uue hingelise vormi. ?kskord tuleks t?esti kirjutada “kolme Aristotelese” lugu, nimelt kreeka, araabia ja gooti Aristotelese, kellel pole ?htki ?hist m?istet ega m?tet. V?i siis maagilise kristluse faustiliseks muutumise lugu! Me kuuleme ja ?pime, et L??nes levis see religioon vanast kirikust l?htudes muutumatult ?le ?htumaa. Tegelikult tuletas maagiline inimene kogu oma dualistliku maailmateadvuse s?gavusest omaenese religioosse virgeoleku keele, mida meie nimetame kristluseks. Selle, mis edasiantavaks osutus – s?nad, vormelid, tavad –, v?ttis hilisantiikse tsivilisatsiooni esindaja vastu oma religioosse teadvuse keskpunktina; ?helt inimeselt teisele kandudes j?udis see vormikeel kuni ?htumaise eelkultuuri germaanlasteni, s?nades ikka ?ks ja sama, t?henduselt alati midagi muud. P?has?na algup?rast t?hendust poleks ilmaski juletud parandada, aga seda ei tuntudki ?ldse. Kui see tundub kahtlane, siis vaadelgem ideed Jumala armust, mis Augustinusel on dualistlikult suunatud inimeses olevale substantsile, ja Calvinil d?naamiliselt inimese tahtele. V?i meile vaevalt m?istetav maagiline kujutlus consensus’est,28 mis eeldab igas inimeses pneuma’t, milline on jumaliku pneuma emanatsioon, ning j?relikult asjassep?hendatute kokkulangevas arvamuses vahetu jumaliku t?e leiab. Sellisel t?sikindlusel rajaneb varakristlike kontsiilide otsuste v??rikus, nagu ka teaduslik meetod, mis veel praegugi islami maailmas valitseb. Kuna ?htumaine inimene sellest aru ei saanud, kujunesid hilisgooti kontsiilid talle omamoodi parlamendiks, mis pidi kitsendama paavstluse vaimset liikumisvabadust. Nii m?isteti kontsiilide t?hendust ka veel 15. sajandil – m?elgem Konstanzile, Baselile, Savonarolale ja Lutherile –, kuni l?puks pidi see frivoolse ja m?ttetuna kaduma paavstliku ilmeksimatuse m?tte ees. V?i v?tkem araabia koiduaegne idee liha ?lest?usmisest, mis samuti eeldab jumaliku ja inimliku pneuma kujutlust. Antiikaegne inimene oletas, et hing kui keha vorm ja m?te s?nnib kuidagi koos kehaga. Kreeka filosoofiline m?te seda ei k?sitle. Sellisel vaikimisel v?ib olla kaks p?hjust: vastavat ideed kas ei tunta, v?i on see nii loomulik, et ei j?ua probleemina ?ldse teadvusse. Antud juhul on tegemist selle teise p?hjusega. Araablase meelest on niisama loomulik, et tema pneuma kui jumaliku sf??ri emanatsioon on asunud elama tema kehasse. Sellest j?reldub, et siis, kui inimvaimul viimselp?eval ?les t?usta tuleb, peab midagi alles olema: seep?rast ?lest?usmine ek nekr?n, laipadest. See m?te oma s?gavuses on ?htumaisele maailmatundele t?iesti arusaamatu. P?ha ?petuse s?nades ei kaheldud, kuid ebateadlikult seostasid vaimselt k?rgelseisvad katoliiklased ja v?ga selgesti ka Luther neid teise t?hendusega. See, mida me praegu t?histame s?naga ‘surematus’, t?hendab hinge kui puhta j?ukeskme edasikestmist igavesest ajast igavesti. Kui Paulus ja Augustinus saaksid ?ppida tundma meie arusaamu kristlusest, siis l?kkaksid nad k?ik meie raamatud, dogmad ja m?isted l?binisti arusaamatute ning ketserlikena tagasi.

Tugevaima n?itena s?steemist, mis n?iliselt on oma p?hijoontes r?nnanud muutumatuna l?bi kahe aastatuhande, samal ajal kui see tegelikult tegi kolmes kultuuris l?bi kolm t?ielikku arengut, iga kord t?iesti erineva t?hendusega, esitan ma j?rgnevalt Rooma ?iguse ajaloo.

Antiikaegse ?iguse l?id kodanikud kodanike jaoks. See eeldab loomuliku riigivormina polist. Alles sellest avaliku oleluse p?hivormist tuleneb, taas loomulikult, arusaam isikust – kui inimesest, kes on tervenisti identne riigi kehaga (s?ma).29 Siit, antiikse maailmatunde formaalsest t?siasjast, kasvas v?lja kogu toonane ?iguss?steem.

Nii et isik, persona on spetsiifiliselt antiikaegne m?iste, millel on t?hendus ja kehtivus ainult selles ?hes kultuuris.

?ksikisik on keha (s?ma), mis kuulub polise koosseisu. Polise ?igus k?ibki ainult tema kohta. Allapoole minnes saab sellest asja?igus – mille piirijuhtumiks on orja ?iguslik seisund: ta on keha, aga pole isik –, ?lalpool sakraal?igus – piirijuhtumiks on heerose seisund: ta on saanud isikust jumaluseks ja n??d on tal ?igus n?uda kultust, nagu Kreeka linnades Lysandrosel ja Aleksandril ning hiljem Roomas divus’teks ?lendatud keisritel. Selles suunas ?ha selgemini v?lja arendatud antiikse ?igusm?tte taustal on arusaadav ka niisugune m?iste nagu capitis deminutio media,30 mis ?htumaisele inimesele on v?ga v??ras: me v?ime kujutleda, et isikult (meie m?istes) v?etakse ?ra teatud (v?i ka k?ik) ?igused, kuid antiikaegne inimene lakkab selle karistuse l?bi isik olemast, ehkki ta kehaliselt edasi elab. Alles sellise isikum?iste vastandina, isiku objektina, tuleb m?ista spetsiifiliselt antiikset arusaama asjast (res).

Kuna antiikne religioon on l?binisti riigireligioon, siis on asja?iguse ja jumaliku ?iguse allikas ?ks ja seesama: need m?lemad on kodanike loodud. Nii asjad kui ka jumalad on isikutega t?pselt reeglistatud ?iguslikus vahekorras. Antiikse ?iguse jaoks on otsustava t?hendusega, et see luuakse vahetu avaliku kogemuse p?hjal, ja mitte kohtunike professionaalse, vaid selliste isikute praktilise kogemuse alusel, kellel on ?ldse olnud majanduslikus ja poliitilises elus t?htis positsioon. Sellest, kes Roomas avalikku teenistusse astus, sai paratamatult jurist, v?ejuht, administraator ja finantsametnik. Ta m?istis preetorina ?igust, olles omandanud suured kogemused hoopis teistes valdkondades. Kohtunik kui seisus, keda selleks tegevuseks erialaliselt ja koguni teoreetiliselt koolitatakse, on antiikajal tundmatu n?htus. See m??ras kogu hilisema ?igusteaduse vaimu. Roomlased polnud siinkohal ei s?stemaatikud, ajaloolased ega teoreetikud, vaid ?ksnes hiilgavad praktikud. Nende jurisprudents on konkreetsetele juhtumitele tuginev empiiriline teadus, rafineeritud tehnika, mitte abstraktsioonidest koosnev struktuur.31

Kreeka ja Rooma ?iguse k?rvutamine kahe ?htviisi korrastatud suurusena loob neist v??ra ettekujutuse. Rooma ?igus oli kogu oma arenguk?igu jooksul ?ks linna?igus sadade hulgas, ja ?htset Kreeka ?iguss?steemi pole kunagi olnud. Kuigi kreeka keelt r??kivates linnades kujunesid v?lja mitmeti v?ga sarnased ?igused, ei muuda see t?siasja, et igal linnal oli oma ?igus. Kunagi ei kerkinud ?les m?tet ?ldisest dooria v?i koguni helleni seadusandlusest. Sellised kujutlused olid antiiksele m?tlemisele t?iesti v??rad. Rooma jus civile (kodanike ?igus) kehtis ainult kviriitidele;32 v??rad, orjad, kogu maailm v?ljaspool linna ei tulnud seaduse silmis arvesse, samal ajal kui juba “Sachsenspiegelis” (“Saksi peegel”), Saksa keskaja vanimas ?igusraamatus on sees s?gavatundeline m?te, et tegelikult v?iks olla olemas ainult ?ks ?igus. Kuni hilise keisririigi p?evadeni tehti Roomas ranget vahet jus civile ja jus gentium’i (?lej??nute ?igus) vahel – mis on midagi hoopis muud kui meie “rahvaste ?igus”. Jus gentium oli m?eldud k?igi mittekodanike jaoks, kes viibisid Rooma v?imupiirkonnas tema ?igusem?istmise objektidena. Rooma ?igus t?usis domineerima vaid seet?ttu, et Rooma ainsa linnana antiikse impeeriumi valitsemiseni j?udis – mis asjade teistsuguse arengu korral olnuks v?imalik ka Aleksandrial –, niisiis t?usis ta sinna mitte oma seesmise ?leoleku, vaid ennek?ike poliitilise edu t?ttu, ja ka t?nu sellele, et Rooma ainsana suurejoonelist praktilist kogemust valdas. ?ldise antiikaegse, hellenistlikku laadi ?iguse v?ljakujunemine – kui tohib niimoodi kirjeldada paljude ?ksik?iguste sugulaslikku vaimu – langeb aega, mil Rooma oli kolmandaj?rguline poliitiline suurus. Ja kui Rooma ?igus hakkas omandama suuremaid vorme, siis oli see vaid ?ks selle t?siasja aspekt, et rooma vaim oli hellenismi endale alla heitnud: antiigi hilise ?iguse v?ljaarendamine kandub hellenismilt ?le Roomale, minnes seega trobikonnalt linnriikidelt, keda m?jutas t?siasi, et ?helgi neist polnud tegelikku v?imu, ?le sellele ainsale linnale, kelle kogu tegevus seisnes l?puks oma juhtiva osa praktiseerimises. Seep?rast kreekakeelse ?iguss?steemi loomiseni ei j?utudki. Kui antiikmaailm j?udis oma arengus staadiumini, milles teda v?is pidada piisavalt k?pseks selle k?igist teadustest viimase jaoks, oli j??nud veel ainult ?ks seadusi andev linn, mis selles suhtes praktiliselt arvesse tuli.

Niisiis ei panda piisavalt t?hele, et Kreeka ja Rooma ?iguse puhul pole tegemist k?rvutioleku, vaid j?rgnevusega. Rooma ?igus on teistest noorem, ta eeldab teisi koos nende pikaajalise kogemusega33 ning arendati nende eeskujuliku mulje m?jul hilja ja v?ga kiiresti v?lja. On oluline, et ?igusm?ttele s?gavat m?ju avaldanud stoa filosoofia ?itseaeg j?rgnes Kreeka ?iguse ?itsengule, aga eelnes Rooma omale.

Kuid antiikse ?iguss?steemi arendas v?lja ??rmiselt mitteajalooline inimliik. Seet?ttu on tegemist l?binisti p?eva-, koguni silmapilgu-?igusega. Idee poolest loodi seadus igal ?ksikjuhtumil uuesti, selle juhtumi jaoks, ja lakkas p?rast selle juhtumi lahendamist olemast. Sama seaduse kehtimine ka tulevaste juhtumite kohta oleks r??kinud vastu antiikmaailma olevikumeelele. Oma ametiaasta algul koostas Rooma preetor edikti, kus andis teada ?iguslikud juhtm?tted, mida ta kavatseb j?rgida, kuid tema j?reltulija polnud nendega mingil moel seotud. Ja isegi kehtiva ?iguse kitsendamine ?hele aastale ei vastanud selle tegelikule rakendusele. Pigem formuleeris preetor vannutatud meeste jaoks igal ?ksikjuhtumil langetada tuleva otsuse kohta konkreetse ?igusprintsiibi – nimeliselt alates lex Aebutia’st –, mille j?rgi tuli langetada see ja ainult see otsus.34 Seel?bi l?i ta ilma mingi kestvuseta, s?na otseses m?ttes “oleviku-?iguse”.35

N?iliselt sarnane, kuid m?ttelt hoopis teine – ja just seep?rast nii sobilik n?itama s?gavat l?het antiikse ja ?htumaise ?iguse vahel – on geniaalne eht-germaanilik joon Inglise ?iguses: kohtuniku voli ?igust luua. Ta peab kohaldama ?igust, millel idee poolest on igavene kehtivus. Kohtunik v?ib olemasolevate seaduste protsessi k?igus rakendamist (kus nende otstarve ilmsiks tuleb) oma ettekirjutustega (rules) (millel pole midagi ?hist mainitud preetorliku kirjat??ga) omal ?ran?gemisel korrastada. Aga kui ta konkreetsete faktide p?hjal j?reldab, et antud juhul on tegemist millegagi, mille puhul kehtivas ?iguses on l?nk, siis v?ib ta l?nga otsemaid sulgeda ja niisiis protsessi k?igus luua uue ?iguse, mis – eeldades teiste juristide kindlavormilist heakskiitu – kuulub sestpeale p?siseaduste hulka. Just see on nii mitte-antiikne kui ?ldse v?imalik. Vaid seet?ttu, et avaliku elu kulg j??b ?he ajastu jooksul oluliselt ?hesuguseks ning t?htsamad ?iguslikud olukorrad ikka ja j?lle korduvad, kujuneb Roomas aegam??da v?lja hulk juhtm?tteid, mis kogemusp?raselt – mitte sellep?rast, et neile oleks antud volitusi tuleviku jaoks – aina uuesti p?evakorrale tulevad, teatavas m?ttes ikka uuesti luuakse. Nende juhtm?tete kogum (mitte s?steem) loob n??d “?iguse”, nagu see esineb preetorite hilisemas praktikas, ediktide-kujulises seadusandluses, mille olulisemad koostisosad preetor otstarbekuse t?ttu teistelt ?le v?tab.

Niisiis t?hendab kogemus antiikse ?igusm?tte jaoks midagi muud kui meile: see pole ?levaade l?nkadeta seaduste massist, kus on ette n?htud k?ik v?imalikud juhtumid, ja oskus neid kasutada, vaid teadmine, et m?nesuguseid ?iguslikke olukordi tuleb ikka ja j?lle uuesti ette, nii et on m?istlik s??sta end ?iguse igakordsest uuesti leiutamisest.

Eht-antiikne vorm, milles seadused aegamisi kogunevad, on seega peaaegu iseendast toimuv ?ksikute elunormide (nomos), seaduste (lex) ja ediktide summeerimine, nagu preetorite ameti?iguse ajal Roomas. Igasugune olemasolev n. – ?. seadusandlus (Soloni, Charondase, Kaheteistk?mne tahvli seadused) on lihtsalt aeg-ajalt tehtud otstarbekas kokkuv?te sellistest ediktidest. Gortyni linna?igus, mis loodi umbes ?heaegselt Kaheteistk?mne tahvli seadustega, kujutab endast lisandusi ?he vanema seadustekogu juurde. Iga vastne linn l?i endale peagi linna?iguse, kusjuures tuli ette palju diletantlust. Seep?rast pilkas Aristophanes oma “Lindudes” seadusevabrikante. S?steemi pole kusagil, veelgi v?hem kavatsust ?igust pikaks ajaks paika panna.

Teravaimas vastuolus sellega esineb ?htumaal kalduvus kogu elav ?iguslik aines kohe alguses igati liigendatud ja ammendavasse koguteosesse k?tkeda, kus on juba ette antud otsus iga tulevikus m?eldava juhtumi k?ek?igu kohta. Kogu ?htumaine ?igus luuakse tuleviku, kogu antiikne ?igus silmapilgu jaoks.

Sellele n?ib vastu r??kivat t?siasi, et tegelikult oli antiikajal olemas seadusi k?sitlevaid traktaate, mida elukutselised seadusemehed olid loonud p?siva kasutamise eesm?rgil. Igatahes ei tea me v?himatki antiigi varasemast (1100–700 e.Kr.) ?igusest, ja v?ib vist kindel olla, et kirja seda ei pandud – erinevalt talupoegade ja linnade varase tava?iguse ?lest?hendustest gooti ja araabia koiduajal (“Sachsenspiegel”, S??ria seaduseraamat). Vanima meile teadaoleva kihi moodustavad alates 7. sajandist e.Kr. loodud kogumikud, mis omistati m??tilistele v?i poolm??tilistele isikutele, kelleks on Lykurgos, Zaleukos, Charondas, Drakon36 ja m?ni Rooma kuningas.37 Nagu j?reldub legendivormist, olid need seadustikud olemas, kuid nende t?elisi autoreid, kodifitseerimise tegelikku protsessi ega algset sisu P?rsia s?dade aegsed kreeklased ei tundnud.

Teine ?iguslik kiht, mis vastab Justinianuse koodeksile ja Rooma ?iguse retseptsioonile Saksamaal, seostub nimedega nagu Solon (600 e.Kr.), Pittakos (550 e.Kr.) ja teised. Need on juba v?ljakujunenud linliku vaimuga ?igused. Nende nimetuseks oli politeia v?i nomos, erinevalt vanadest nimetustest thesmos v?i rhetros.38 Tegelikult tunneme seega ainult hilisantiigi ?iguse ajalugu. Miks n??d need ootamatud kodifitseerimised? Juba p?gus pilk nimetustele ?tleb, et neil juhtudel pole kokkuv?ttes ?ldse tegemist ?igusega, mis puhaste kogemuste j?reldusena kirja peab pandama, vaid et siin otsustatakse poliitilisi v?imuk?simusi

Данный текст является ознакомительным фрагментом.