ÜLDINE ÜLEVAADE

Hoiaku m?istest

Nagu paljul muulgi t?nap?eva m?ttesegaduses, pole terminil “hoiak”1 ?hest m??ratlust. Seda kasutatakse puhtkehalises t?henduses, et m?rkida kehaliikmete poosi v?i asendit, aga ka teatavas abstraktses m?ttes, puht-intellektuaalse vaatepunkti t?histamiseks. M?lemad kasutusviisid on paikapidavad, kuid kumbki neist pole t?ielik. Selle selgitamiseks vaadelgem tegureid, mis m??ravad nii v?lise poosi kui ka selle, mida peetakse m?istusp?raseks seisukohaks.

Kui n?iteks keegi istub toolil, siis v?idakse tema kohta ?elda, et ta “istub lohakalt”, “on pingul” v?i midagi taolist, mis sobib kirjeldama emotsiooni, mille tema hoiak sisendab. Kui poos v?ib sisendada, et inimene elab l?bi teatud laadi v?i teatud suurusega tunnet, siis t?hendab see veel midagi peale kehaliikmete asendi f??silises m?ttes. Liikmete asendit m?jutab istuja meeleolu v?i vaimne seisund. Seega kujundavad tema poosi nii kehaline kui ka vaimne tegur.

Keha- ja vaimuhoiakust

Kehalise teguri toime on t?iesti ilmne. Iga?ks saab istuda vaid nii, nagu lubavad tema kehalise vormi2 s?mmeetria ja selle osade koosk?la. K??rakas v?i j?semetu istuks teisiti kui harilik inimene. Kuid kaasa r??gib ka vaimne tegur. Kui poosi saab kirjeldada s?naga “pingul”, siis osutab see, et istuja k?hkleb. Kui ta k?hkleb, on selle aluseks m?lestus mingist kogemusest (kogemusm?lu).3 Inimene aimab, et midagi v?ib juhtuda. Ta ei saaks seda aimata, kui poleks varem omandanud kogemust, millel tema aimus rajaneb. Ta ei n?eks ette tema jaoks olulisi tulevasi s?ndmusi, kui ei arutleks umbes n?nda: “Kuna nii- ja naasugune asi juba ?kskord juhtus ja praegused asjaolud on sarnased, siis ma eeldan, et tagaj?rjed on nii- ja naasugused."

Niisiis pole hoiak v?lise poosi m?ttes lihtsalt kehaliikmete konkreetne asend. Poosi tingivad eesk?tt kehalise vormi omadused, aga seda suunavad ka omandatud kogemused ning piiritlevad inimese hetkehinnang oma suhetele ?mbruskonnaga ja tulevaste suhete eelaimus.

Ja kui kasutame s?na “hoiak” intellektuaalses t?henduses, pidades silmas vaimset hoiakut, siis ei l?htu see ?ksnes intellektist. Vaimse hoiakuga kaasneb alati kehaline tingitus4 – isegi kui see hoiak n?ib inimese kehaliste vajaduste v?i kehaseisundiga vastur??kivuses olevat.

Keha ja vaimu vastuolu

Eritlegem ?sja?eldu selgituseks ?ht ??rmuslikku n?idet. Vaadelgem alkohoolikut, kes on vaimus joomise vastu. Kuna tema rakud on alkoholi toimel mandunud, ei suuda ta sellest loobuda. M?istus t?rgub, aga ei jaksa t?rjuda keha n?udmisi. Siinkohal n?ib kehaline tingitus m?istusp?rase hoiakuga otseses vastuolus olevat.

Kui m?istus on nii armutu keha n?udmiste suhtes, siis on selle aluseks mingid kannatuseni k??ndivad piinlikud v?i ebameeldivad kogemused. Inimene ei tarvitse olla neid ise l?bi elanud – aga ka siis, kui on tegemist vaid ettevaatusega ?hiskondliku heaolu nimel, n?itab see, kui v?ga inimene vajab teisi, et tema elu ?ldse v?imalik oleks. Kes saab hakkama teiste inimeste abita, ei v??rtusta neid nii k?rgelt, et v?tta rohkem arvesse ?hiskonda kui oma joomahimu. ?eldes, et ta ei saa teiste inimesteta ?ra elada, m?tleme seda, et ?hiskond rahuldab tema vajadusi toidu, riiete ja peavarju j?rele – teisis?nu, suuremat osa tema kehalistest tarvidustest.

Niisiis ei t?henda v?imalus, et intellektuaalne hoiak (antud juhul vastumeelsus alkoholi suhtes) vastava himu k?rvale t?rjub, paraku seda, et ta ?hest konkreetsest f??silisest tarvidusest t?epoolest jagu saaks, vaid et ?lej??nud kehavajadused on kokkuv?ttes suuremad.

Mida hoiak sisaldab?

Et j?uda selgusele, mida hoiak ?igupoolest esindab, tuleb peale hoiakut kujundavate tegurite arvestada ka ?lesannet, mida see meie orgaanilistes avaldustes ehk ilmutustes5 t?idab. Milleks on inimesel vaja hoiakut v?i hoiakuid ja mis kasu ta neist saab? Kuidas aitab hoiaku v?tmise v?ime saavutada tema elusihti?

Selle m?istmiseks peame vaatlema inimelu ?ldisi tingimusi. Inimene on ennek?ike orgaaniline eluj?u-v?ljendus.6 Igal v?ljendusel on olemas taust, mille suhtes ta vormub. Teiste s?nadega, on olemas ?mbrus v?i keskkond,7 mille suhtes vormub inimelu. Kui ta kujuneb v?lja vaid ?mbruses, siis on tema ja ?mbritseva vahel mingisugune suhe. J?relikult pole inimesest v?imalik m?elda ainult kui (olemas)olevast, vaid ?htlasi kui teatud suhetes olevast. Kui n?nda, siis j?tavad need suhted j?lje k?igile tema eluavaldustele (ehk – ilmutustele).

Kui vaadelda inimest ennast, on ta orgaaniline v?ljendus seet?ttu, et talle on omased loomus (omap?ra)8 ja teadvus(likkus).9 Kui need m??ratlevad tema olemist, peab neidki saama iseloomustada ?mbritseva kaudu. Teiste s?nadega, ?mbrus m?ngib oma osa inimese orgaanilise loomuse vormi ja laadi (ehk kehas?steemi ja selle atribuutide) – ning tema orgaanilise teadvuslikkuse ulatuse (ehk aruka teadlikkuse)10 m??ramisel. See t?hendab: inimese kehaline vorm koos oma atribuutidega on niisugune, et suhted ?mbritsevaga v?iksid s?ilida, ning inimese arukas teadlikkus h?lmab nii enese- kui ka ?mbruseteadlikkuse.11 Sel juhul h?lmab ta ilmselt ka teadlikkuse enese ja ?mbruse suhetest.

Iseduse 12 peegeldus

Kui inimene on enda suhetest ?mbritsevaga teadlik, siis oskab ta ka enda ja ?mbruse v??rtust k?rvutada. Tema teadlikkust v?iks s?nastada j?rgmiselt: “Mina esindan nii- ja niisugust v?imelisust v?i v??rtust, minu ?mbrus aga naa- ja naasugust. J?relikult on mul lootust end ?mbruse suhtes ja vastuseks talle nii- ja naasuguses ulatuses teostada.”

Kuid see just ongi hoiaku v?tmine. Teiste s?nadega, hoiak on inimese v??rtuse nentimine ?mbritseva suhtes. See aga k?tkeb paljusid tegureid. Kui keegi saab teadlikuks oma isev??rtusest,13 siis on ta arvestanud k?ike endasse puutuvat. Ta tunneb nii oma v?imeid kui ka v?imetust, j?udu kui ka n?rkusi, ja tunneb neid sellep?rast, et on v?tnud arvesse kogu oma keha rakus?steemi, samuti seda, mil m??ral on see rakus?steem v?imeline teadlikeks ilmutusteks. Hoiak esindab inimese rakus?steemi ning k?neleb selle kvaliteetide ja atribuutide nimel.

?mbritseva peegeldus

Et inimene on alati olemas ?mbritseva suhtes, siis saab ta olla omaenda v??rtusest teadlik vaid juhul, kui ta samal ajal on teadlik ka ?mbruse v??rtusest.14 On ju kasutu olla heal arvamusel n?iteks oma h?ppev?imest, kui vahetu suhe ?mbrusega n?uab viiesaja jala k?rgusele j?rsakule ronimist. Niisiis s?ltub iseenda v??rtus alati ?mbruse v??rtusest. Iga hoiak, mille me v?tame, peegeldab ?mbritsevat n?ndasamuti, nagu ta k?neleb meie rakus?steemi, selle kvaliteetide ja atribuutide nimel.

Sel alusel on v?imalik hoiakuid l?hemalt vaadelda. Pole raske n?ha, et kui inimene kohtab ?mbruse erinevaid ilmeid (aspekte) v?i kui tema rakus?steemis toimub mingeid muutusi, siis muutub ka tema hoiak. See t?hendab, et hoiak muutub niiv?rd, kuiv?rd muutub suhe ?mbritsevaga. Kui m?tleme, mismoodi see suhe v?iks muutuda, saame hoiakuid sel alusel liigitada.

Iseseisev, toetatud ja m?justatud hoiak

Eluj?ud saab inimese teadvuses ja loomuses v?ljenduda vaid juhul, kui ta on loonud inimorganismi v?rd(v?imeli)sena k?ige ?mbritsevaga. J?relikult on inimese elutingimus sine qua non,15 et tal tuleb ?mbrusega v?rdv?imeliseks saada v?i j??da. See on tema ilmutuste peamine eesm?rk, ja selleni v?ib j?uda ?hel viisil kolmest:

1) omaenda kehaliste varude varal;

2) neid m?ne ?mbrusest saadud h?vitava teguriga t?iendades;

3) loovutades end m?justavale survele, mis hoiab inimest ?mbritsevaga v?rdv?imelisena tasuks tema valmiduse eest end kuuleka t??riistana kasutada lasta.

Iseseisev hoiak

Kuid mil viisil inimene v?rdv??rsust ?mbritsevaga ka ei saavutaks, tuleb tal enne v?rdsustavat ilmutust ikkagi v?tta mingi hoiak. Kui ta suudab tulla ?mbritsevaga toime omaenese varude varal, siis on tal vaja seda kindlasti teada. Ta ei tohi lihtsalt uskuda, et saab hakkama, ja proovida teha midagi niisugust, mis tal ?igupoolest ?le j?u k?ib.

N?iteks on inimese teel j?gi. Et sellest ?le ujuda, tuleb tal toetuda omaenese kehavarudele. Kui ta pole suuteline nii pikka maad ujuma, kuid proovib ikkagi, siis ta upub. Seep?rast peab ta j?e ??rde j?udes paratamatult v?tma mingi hoiaku. Hoiakust saab alguse tema vastus ?mbritsevale, mida esindab j?gi. Kui inimene on teadlik oma iseseisvusest, siis loodab ta ainult enesele ja ujub ?le j?e.

Toetatud hoiak

Kui ta on teadlik enese alav??rsusest ehk halvemusest,16 otsib ta selle h?vitamiseks n?iteks paadi. Seej?rel tuleb tal v?tta paadi suhtes hoiak. N??d m?ngivad suunavat osa tema varasemad paadikasutuse kogemused. Kui need ?tlevad, et ta oskab paati juhtida, siis tuleb tema hoiakusse uut kindlust. Ta on kindel oma Minale.17 Kuid inimene peab teadma, et on v?imeline paati k?sitsema. Kui ta p??aks seda teha ega oskaks, v?iks vool ta ikkagi ?ra kanda ja uputada. J?relikult ei suudaks ta ennast j?ega v?rdv??rseks muuta ka oma kehalist halvemust paadi abil h?vitada proovides.

M?justatud hoiak

Kui inimene suudab ennast j?ega v?rdsustada ainult sunniviisil, siis t?hendab see, et ta on v?imetu ise j?e suhtes mingit hoiakut v?tma. Sel juhul ei oska ta j?e suhtes hinnata ei ennast ega ka ennast koos paadiga. Kui tal siiski on vaja j?ega mingi v?rdv??rsus kehtestada, tuleb hoiak talle ette kirjutada. Ning hoiakust, mille abil ta v?iks vastava tulemuse saavutada, on kasu vaid siis, kui teda sellega kohandada – see t?hendab, ujuma v?i paadiga s?itma harjutada (drillida) – ja kui ta v?tab piisavalt ?ppust.

Edaspidi vaatleme neid kolme v?imalust eraldi, n?gemaks, mida nad endaga kaasa toovad. Esialgu piisab t?demusest, et inimese hoiak s?ltub asjaolust, kas ta loodab ainult enesele, toetub h?vitustele v?i alistub m?justamisele.

K?igi hoiakute puhul on ?htviisi oluline, et inimese ilmutused l?htuvad vahetult nendest. K?igi ilmutuste eel, olgu nad puhas enesev?ljendus v?i vastused muljetele, mida ?mbrus inimesele avaldab, tuleb alati arvesse v?tta nii inimese isev??rtust kui ka tema ?mbruse v??rtust. Hoiak on m?lemi kokkuv?te – ta on enese v?imelisuse kinnitamine ?mbruse v?imal(ikk)uste18 suhtes.

Kui keha muutub, ei j?? ka hoiak samaks

Siit kasvab v?lja kaks j?reldust. Esiteks. Kui inimese organism on h?iritud19 ja tema halvemus ?mbritseva suhtes s?veneb, ei saa hoiak j??da samaks. Hoiak n?itab inimese v??rtust, mis pidevalt v?heneb. Seega kehtib ta ainult teda p?hjustanud konkreetsete suhete ajal ja vastava s?ndmuse kohta. Kui inimene puutub kokku ?mbruse-ilmega, mis on varasemaga identne, aga ta ise on vahepeal muutunud – siis on muutunud ka tema suhe ?mbritsevaga ja ta peab v?tma uue hoiaku. Niisiis vahelduvad tema hoiakud pidevalt.

Suhteline spontaansus

Teiseks. Suhteline spontaansus, millega inimene oma hoiakuid v?tab, s?ltub kehas?steemi rakkude vastastikuse toime spontaansusest. Kui hoiakul tuleb nentida inimese isev??rtust, ei saa ta k?nelda ainult kehas?steemi ?he osa nimel. Ta peab esindama iga rakku, samuti nende ?hist v?imet tervikliku organismina reageerida. Kui rakkude vastastikuses toimes valitseb spontaanne koosk?la, v?tab inimene hoiaku spontaanselt. Kui aga rakkude koostoime on rikutud, v?heneb ka hoiaku spontaansus.

Kuid hoiak ei saa olla ebaadekvaatne enne, kui inimene hakkab manduma ja muutub v?imetuks oma kehaseisundit ?mbritseva suhtes nii tunnetama kui ka hindama. Siis on ta j?udnud staadiumi, kus hoiakuid tuleb talle ette kirjutada. Niikaua, kui inimene veel iseseisvalt hoiakuid v?tab, on need t?nu tema halvemustajule tema kehaseisundiga koosk?las. Ta on oma pidevast allak?igust t?iesti teadlik, kuna on v?imeline tundma. Ta m??dab oma halvemust ?mbrusemulje suhtes tollest tekkiva tunde tugevuse v?i n?rkuse j?rgi. M??tmise tulemus kajastub hoiakus, seega pole karta niisuguse lahenduse valimist, mille teostamiseks inimese n?rgenenud kehal j?udu v?i oskust ei j?tkuks.