MÕISTUSPÄRASTUNUD HOIAKUD TREENIMISE SUHTES

Kuigi m?istusp?rastunud hoiak treenimise suhtes on elulises m?ttes v?hem t?htis, ulatuvad sellegi tagaj?rjed s?gavale. Tegelikult on igasugune treenimine m?istusp?rastatud. Inimene m?istusp?rastab oma halvemustaju (mille p?hjustas n?iteks vilets f??siline vorm) ja p??ab meeldej?etud liigutuste sooritamise abil seda halvemust ?letada.

Vaistlik suhtumine tegudesse

Kui inimene oleks vaistlik ja toimiks ainult kehalisest tingitusest l?htudes, siis oleksid liigutused, mille varal ta oma halvemusega v?itleb, suhteliselt spontaansed ja t?iesti kanaliseerimata. Kehas tekiks mingi ise?ralik, halvemust v?ljendav tunne, keha v?taks vaistliku hoiaku, et halvemuse korvamiseks tuleb midagi ette v?tta, ja inimene sooritaks pikemalt m?tlemata teo, mis pole formaalne.

Heaks n?iteks on haigutamine. Inimene ei haiguta sellep?rast, et ta on meelde j?tnud, kuidas seda tehakse ja millised on tagaj?rjed. Keharakkudes tekib umbumine, mis p?hjustab tunde, ning haigutus j?rgneb peaaegu iseenesest, tuues m?ngu lihased ja ergutades vereringet j??kaineid ?ra viima. Teine samasugune toiming on ringutamine p?rast ?rkamist. Kolmas niisugune on kiire, tahtmatu kratsimine v?i muljumine, millega me m?ne kehapiirkonna ?rrituse vastu v?itleme. Kui inimene oli veel vaistlik, siis ajendas tema suurem f??siline tarmukus teda praegusest energilisemalt, sagedamini ja mitmekesisemalt liigutama, mis vabalt ja loomulikult lihtsustas protsesse tema kehaorganites.

Seda n?itab ka laste tegevus. Nad ei soorita liigutusi mingi kogemuse p?rast ja kindlal p?hjusel, vaid ainult vastuseks oma kehalistele ajedele. Pisike laps siputab ja p?tkib, suurem jookseb ringi, h?ppab ja keksib. M?istusp?rase t?iskasvanu seisukohast on see t?iesti m?ttetu tegevus. Kummatigi m??nab ta, et laste suhteliselt spontaansed liigutused k?tkevad j?ulisust, n?tkust ja graatsiat, mis pole k?ttesaadav ?helegi t?iskasvanud inimesele.

M?istusp?rastunud hoiak treenimise suhtes

Ehkki treenimine on m?eldav alles siis, kui inimene j?uab seisundisse, kus ta on v?imeline oma hoiakuid liikumise suhtes m?istusp?rastama, p?hineb see siiski alati otsesel kehalisel tingitusel. Kui keegi tunneb, et on t?iesti terve ja heas f??silises vormis – ning hetkeks eeldades, et sel juhul ei teki tal sisemist vajadust t?iendava liikumise j?rele – , siis ei v?ta ta niisugust hoiakut, et tuleb treenida. Mistahes m?lestused treenimisest kaasa ei m?ngi. Kui suhe ?mbritsevaga pakub rahuldust, pole inimesel soovi seda oma kehaseisundi ergutamise abil muuta.

Nii m?nigi on h?sti tuttav olukorraga, et kui tema igap?evases elus pole ammu leidunud ruumi treeningute jaoks, hakkab ta end tundma t?iesti tuimana ja vormist v?ljas. Saades niisugusest tundest m?istusega teadlikuks, v?tab inimene hoiaku, et tal tuleb oma harjumusi mingite l?bim?eldud kehaharjutustega mitmekesistada.

Kehaprotsessid ei j?rgne loomulikult

Treenimine p?hineb niisiis alati otsesel kehalisel tingitusel, kuid selle puhul on eriti h?sti n?ha, kuidas m?istusp?rastunud hoiak sekkub kehaprotsesside tekkesse, p??rates pahupidi loomuliku p?hjusliku seose. Kui inimene oleks vaistlikum ja tema k?itumine esindaks t?esemalt tema loomulikke tarbeid v?i p?rgimusi, – siis ajendaks juba esimene ebameeldiv seisukord, mille ajal ta ennast pahasti tunneb, selle t?rjumiseks kohaseid liigutusi. Paraku ei suuda t?nap?eva inimene oma seesmistele tungidele nii vahetult vastata, isegi kui tema kivistunud harjumused ja kunstlik ?mbrus seda v?imaldaksid.

Seep?rast ergastab teadlikkus halvast enesetundest teda esialgu ainult vaimselt. Ta hakkab oma seisukorra ?le j?rele m?tlema, seostab selle teatavate m?lestustega ja j?uab hoiakuni, et tuleb treenima hakata. V?ibolla on ta varem sellega tegelnud, v?ibolla lugenud asjakohaseid artikleid v?i pidanud n?u oma arstiga – igatahes suunab teda hoiaku v?tmisel omaenda v?i kellegi teise kogemus. Seej?rel tuleb tal v?tta hoiak konkreetse treenimiskava suhtes. V?ibolla on vaja millegi vahel valida ja midagi k?rvale j?tta – ning j?llegi m?ngivad kaasa nii kehaline tingitus kui ka kogemus.

Kui inimene n?iteks avastab, et ta l?heb paksuks, siis eelistab ta harjutusi, mis on m?eldud kehakaalu v?hendamiseks. Kui viga on selles, et ta selg hakkab k?hmu t?mbuma, siis l?htub tema valik sellest – ja nii edasi. Kuid valikut, mille ta sedasorti kaalutluste alusel teeb, suunab tema m?lu. Treenimiskava peab olema niisugune, mida ta v?ib endale lubada: sportima peab ajal ja tingimustel, mida elur?tm v?imaldab, ning see ei tohi p?hjustada t?li ega seada teda halba valgusesse inimeste ees, kelle hea arvamus on talle t?htis. Tema hoiak erinevate sportimisv?imaluste suhtes esindab k?iki selliseid arvestusi, ja need piiravad kehalist tingitust. L?puks tekib eelistav hoiak v?imaluse suhtes, mis k?ige enam vastab tarviduse ja selle piiritluste sulamile.

M?istusp?rastatud liigutused ei vasta keha vajadustele

Aga kui ta valitud harjutusi tegelikult sooritama hakkab, nurjab tema m?istusp?rastunud hoiak nende suhtes palju nende kasulikust toimest. See johtub k?igepealt asjaolust, et kehaliigutusi p?hjustavate protsesside loomuliku k?igu vastaselt saab iga liigutus alguse v?ljaspool inimest ennast. Aje treenimiseks t?rkas inimeses eneses, aga eriotstarbelised liigutused, mida ta teeb, on talle v?ljastpoolt peale pandud. Kui ta valib spetsialisti koostatud kava, on liigutuste vorm, laad ja ajastamine talle ?ksikasjalikult ette kirjutatud.