TÕESELE SEISUNDILE OMASED HOIAKUD

Vaistlikud hoiakud

L?htudes eelmises peat?kis t?detust, n?eme, et igale kehaseisundile vastab teatud hoiak. Alustagem hoiakust, mille v?taks ?mbruse suhtes inimene, kes suudab olla sellega v?rdv?imeline omaenda kehavarude varal. See on t?iesti vaistlik hoiak. T?nap?eva inimese allak?ik on juba nii s?gav ja ta s?ltub nii paljudest h?vitustest, et tema hoiakutest on vaistlik vaid m?ni ?ksik. Raske on leida sobivat n?idetki – peale selliste, mis seostuvad keha talitlustega.

Vaatleme m?nd niisugust juhtumit ja eritleme selle kaasn?hteid, et m?ista, millised on inimese k?ige vaistlikumad hoiakud. V?tame n?iteks hingamise. Muidugi v?idakse ka seda t?nap?eval m?istusp?rastada v?i m?justada. On olemas teooriaid, kuidas tuleks hingata, ja sportlastele tehakse sellekohaseid ettekirjutusi. Enamik meist hingab siiski veel nii, nagu lubab meie kehaline seisukord. J?lgigem maastikul k?ndivat inimest, kes puutub kokku erinevate ?mbruse-ilmetega, mille suhtes ta on erineval m??ral halvemuses. Kuidas muutub tema hoiak hingamise suhtes? Meie n?ide pole k?ige t?psem, sest ?ldise kehalise n?rkuse h?vitamiseks kannab inimene riideid, mis avaldavad m?ju ka hingamisele. Aga see n?ide kehtib siiski.

Kui inimene jalutab tasasel teel, hingab ta pingutuseta, r?tmis, mis kehavarusid tervikuna ei koorma. Hingamist ei suuna m?lestused varasematest kogemustest. Ta ei m?tle oma hingamisele ega p??a sooritada seda nii, nagu keegi on ?petanud. Seega pole tegemist vastava oskuse rakendamisega. Antud juhul s?ltub tema hingamine – kui tegevus – vaid ?mbrusest ja kehavarudest. See on suhteliselt spontaanne, ning inimest juhib vaid oma orgaaniliste talitluste kehaline tunnetamine.

Vaistliku hoiaku muutus toimub koos kehaliste muutustega

Kui jalutaja j?uab j?rsu m?eni ja hakkab ?les ronima, leiab aset muutus. Juhime esmalt t?helepanu asjaolule, et muutub tema suhe ?mbritsevaga. Tasasel teel oli tal arvatavasti p?ris meeldiv k?ndida. See oli tema jaoks ?mbruse-ilme, millega ta ennast kergesti v?rdsustas. ?mbrus ei p?hjustanud mingit erilist tunnet, ja kuna jalutaja oli sellega enamv?hem v?rdv??rne, ei t?rganud temas teravat halvemustaju (ehk teadlikkust halvemusest). Aga kui tee p??rab j?rsult kaldu, on suhteline v?rdv??rsus l?ppenud. Ning kui halvemus suureneb, tugevneb ka tunne.

N??d toimubki k?ndija vaistlikus hoiakus mingi muutus. Esimeseks m?rgiks, et see pole enam sama, on nihked sammude ja hingamise r?tmis. Meie kaasaegne suhtuks toimuvasse m?istusega. Ta saaks vaimus teadlikuks, et tee t?useb m?kke, et ta sammub teisiti ja et hingamisel tuleb rohkem pingutada. Kuid muutus toimub enne, kui m?istus sekkuda j?uab. ?igupoolest p?hjustabki just toimunud muutus temas vaimse erksuse.

Vaistliku hoiaku muutus toimub koos ?mbrusemuutustega

Kirjeldatud muutuse toimumiseks peab keha olema uutest tingimustest teadlikuks saanud. Ta peab olema teinud otsuse muuta sammude ning hingamise r?tmi. Teiste s?nadega: keha on teadlik, et tema halvemus ?mbruse-ilme muutumise t?ttu suurenes. Sellest teadlikud rakud esitavad suurema n?udmise energiav??rtusliku toite j?rele, mida vahendab vereringe.

Sellises olukorras v?tab vaistlik kehaline arukus hoiaku. See hindab inimese isev??rtust muutunud ?mbruse-ilme suhtes, ja nendib, et kui sammude ja hingamise r?tm samaks j??vad, ei j?tku tal uue olukorra jaoks energiav??rtuslikke varusid. Ent see on teadlik, et kui inimene toda r?tmi muudaks, leiaks ta endas veel varusid ja t?useks m?kke v?lise abita. P?rast sellise hoiaku v?tmist v?hendab see k?imise kiirust ning suurendab hingamise oma. Teisiti ?eldes: see paneb inimese toimima vastavalt v?etud hoiakule.

Oletagem, et kui j?uab k?tte m?e k?ige j?rsem osa, pole needki muudatused piisavad, kuid et m?kket?usjal on veelgi varusid, mille abil ta suudab ?mbruse-ilme j?tkuva muutumisega toime tulla. Keha peab j?lle v?tma hoiaku, ja selle tagaj?rjel muutub tema liikumisviis. Enne k?ndis inimene peaaegu sirgetel jalgadel. N??d on tema p?lved tugevasti k?verdatud, ta ronib ja higistab, et eemaldada j??kaineid, mis liigutusi takistavad.

Vaistlik hoiak ei s?ltu kogemustest, m?lust ega m?istusest

K?ik see juhtuks ka siis, kui m?istus ?ldse ei sekkuks. Kerge on kujutleda inimest, kes vaimus oma k?ndimisest osa ei v?ta, kuna on selle hetke ?mbrusest kaugete asjade ?le s?gavalt m?ttesse vajunud. Kummatigi leiavad konkreetsete v?listingimustega toimetulekuks vajalikud muutused liigutustes ning keha talitlemise r?tmis ja tempos siiski aset. V?ime ?elda, et see inimene teisendas oma liikumisviisi, hingamist ja pooride talitlust vaistlikult. Niisiis v?ttis keha vaistlikult hoiakuid, millest l?htudes tal oli v?imalik oma tegevust muuta. Sellised hoiakud ei s?ltu kogemustest, m?lust, m?istusest ega m?istuse abil omandatud vilumustest.

V?ga t?htis on j?rgmine asjaolu: vaistlik hoiak alati justkui valmistaks kogu kehas?steemi peatseks energian?udmiseks ette. Igasugune tegevus – ehk k?ik kehaliigutused – kujutab endast energiavarude tarvitamist. Tegutsemisvajaduse m?istmine, mis ?mbruse-ilme suhtes v?etud kehahoiakus k?tkeb, t?hendab ees ootava energiatarvituse ettevalmistust. Nii et kui energiatarvitus j?rgneb kehas?steemi v?etud hoiakule, toimuvad ettevalmistused selleks kehas?steemis eneses.

Vaistliku hoiaku f?sioloogiline alus

Selle t?htsusest saame aru, kui eritleme hoiaku v?tmise ja tegevuse sooritamise f?sioloogilist kulgu. Kuidas on lood juhul, kui inimene t?useb m?kke ega p??ra oma tegevusele t?helepanu? Liigutuste p?hiraskus lasub tema jalgadel ja seljal. Teiste s?nadega, kehas?steemi need osad n?uavad vereringelt rohkem energiav??rtust kui ?lej??nud. Ning mida suurem on liigutustesse pandav pingutus, seda suurem on vajadus verevarustuse j?rele.

Kuid sel juhul on vastavate kudede olukord puhkeaegsest erinev. N?iteks on k?ik veresooned laienenud, et kanda rohkem verd, mida l?heb vaja liigutuste sooritamiseks. Kui inimene hakkab ronima m??da j?rsemat rada ja tal tuleb kulutada rohkem energiat, siis verevarustus suureneb ja sooned paisuvad senisest enam. Sama toimub tema kopsudega, kui ta hingab. Mida suurem pingutus, seda kiirem ja s?gavam hingamine. See t?hendab, et kopsukude oma arvutute veresoontega peab pingutuse suurenedes ?ha enam paisuma.

Suhestame kudede olukorra m?kket?usja hoiakuga, valmisolekuga teha rohkem ja j?ulisemaid liigutusi: kuni see hoiak on kehalist laadi, tuleb tegutsemisn?ue kehast enesest, tema sisemusest (kuigi selle p?hjustas uus ?mbruse-ilme – senisest j?rsem m?gi). Teiste s?nadega, kudedelt ei n?uta suurema surve kandmist enne, kui nad enesest teadlikena on v?tnud hoiaku, et tuleb olla valmis suurema surve talumiseks. Niisiis ei n?uta seda enne, kui koed on selle vastuv?tuks valmistunud.

Vaistlik hoiak l?htub sisimast

V?iks ?elda, et kogu protsess (keha allutamine liikumisega seotud survetele) toimub loomulikult. Keha ise ja k?ik tema talitlused avanevad ja kulgevad seestpoolt v?ljapoole. Kasvamine n?iteks ei ole p?hjustatud millestki v?lisest. See on organismi k?ige varjatumate p?rgimuste teostumine. Siit v?ib j?reldada, et liikumine peaks tekkima samuti: saama alguse kehas?steemi sisemuses ja kulmineerima v?ljaspool j?semete liigutustena. Kui tegu l?htub kehas?steemi vaistlikust hoiakust, toimubki see n?nda. Mingisugune muutus ?mbritsevas p?hjustab tarviduse sooritada mingi tegu. Seep?rast v?tab keha vastava hoiaku ja sunnib kehas?steemi kui koosk?lastatud ?ksust vajalikku tegu t?ide viima. ?helegi kehapiirkonnale ei saa osaks liialdatud survet. Ajaks, mil suurem verehulk j?uab kudedeni kehas?steemi mingis osas, on koed selle vastuv?tuks ette valmistatud. Niisuguse asjak?igu korral ei teki ?lepingeid. Koed (n?iteks veresooned), millel tuleb taluda t?iendavat survet, ootavad seda ja on selleks valmis.

M?istusp?rane hoiak algab v?ljastpoolt

?sjakirjeldatud protsess, mis l?htus vaistlikust hoiakust, erineb tublisti niisugusest, mis v?iks j?rgneda m?istusega suunatud hoiakule. Toome n?ite m?istusp?rase hoiaku kohta ja v?rdleme neid kaht.

Oletame, et mees, kes ronib m?kke, on oma tegevust j?lginud ja teab, et ?lesm?ge minnes tuleb hingata kiiremini ja s?gavamalt. Seet?ttu teeb ta veel enne, kui keha seda n?uab, m?istusp?rase otsuse niimoodi hingama hakata. Ta t?mbab kopsudesse rohkem ?hku. Selleks peavad kopsud suurenema, otsekui l?biks nende kudet senisest rohkem verd. Kuid rakus?steem ei olnud selleks valmis. See t?hendab, et verehulk pole j?udnud suureneda, et paisuvaid kudesid varustada. Veri ei reageeri kopsude paisumisele enne, kui rakud, millele saab osaks suurem koormus, seda n?udma hakkavad. Mingi ajahetke jooksul toimub paisumine seep?rast ilma t?iendava verevarustuseta. Asjade loomulik k?ik on p??rdunud pahupidi. Selle asemel, et kopsude veresooned oleksid toimuvaks ette valmistatud ning v?iksid suurema verehulga kergesti ja loomulikult vastu v?tta, lastakse esmalt kopsudel paisuda, ja seej?rel j?uab kohale veri, mis ei reageerinud m?istuse suunamisele, kuid peab n??d vastama laienemisele. Niisugune asjak?ik p?hjustab ?lepingeid. Edaspidi, kui m?istusp?raseid hoiakuid l?hemalt vaatleme, n?eme seda veelgi selgemini.

Vaistlik hoiak esindab kogu kehas?steemi

Teine t?htis asjaolu vaistliku hoiaku puhul on see, et ta esindab mitte lihtsalt kogu kehas?steemi, vaid ta esindab seda kui tervikut. Inimene ei saa sooritada ?htegi liigutust, mis ei esindaks kogu kehas?steemi. Keha erinevate osade energiamaht tuleneb ?hest allikast, vereringe v??rtusest, ja kuna vereringe on pidev protsess, siis ei s?ltu ?ksiku osa energiamaht sellest osast enesest. K?sivarres on j?ud mitte tema erilise kuju v?i ehituse p?rast, vaid seet?ttu, et energiav??rtuslik vereringe k?iki tema rakke pidevalt k?lastab. Teiste s?nadega, k?sivarrel pole p?sivat j?udu, vaid j?udu antakse talle p?sivalt edasi. Nii on see ka keha teiste osadega. Kui energiat tarvitatakse m?ne liikme kaudu eraldi, ei kuluta vastav liige j?relikult omaenese, vaid vereringe energiat. Et veri liigub lakkamatult l?bi kogu keha, siis on ka t?iendav veri, mida l?heb vaja t?iendavaks energiatarvituseks keha mingi osa kaudu, p?rit s?steemist kui tervikust.

Nii vaistlik kui ka m?istusp?rane hoiak s?ltuvad vereringe v??rtusest

Et igaks eluavalduseks (ehk – ilmutuseks) kulub energiat, siis s?ltub iga?ks neist vereringest. (Inimese k?ige ?ldisem ilmutus on see, et ta ?ldse elab.) Sellest s?ltub ka arukuse ilmutamine. Vaistliku hoiaku v?tmine on arukuse ilmutamine kehas?steemi kaudu, ja peab seet?ttu s?ltuma vereringest.

V?ites, et hoiak, mis esindab arukust, s?ltub vereringest, ei kavatse me vihjata, nagu olekski vereringe selle arukuse asupaik – teisis?nu, organismi teadvuslikkus. Tahame ?elda, et vereringe on organismi kui terviku teadvuslikkuse jaotamise vahend. Iga organismi arukus v?rdub tema suutlikkusega v?ljendada elu, mis k?tkeb keha rakus?steemi terviklikkuses. Et see tervikuga seotud v?ime organismi hoiakutes ja ilmutustes v?ljenduda saaks, peab vastastikune toime k?igi rakkude vahel olema t?ielik. Seep?rast peavad nad mingil moel ?henduses seisma. Vereringe seob organismi tervikuks, ja teeb seda kahte moodi. Esiteks viib ta toidu ainelise v??rtuse seedeorganitest keha igasse osasse – see t?hendab, k?igile rakkudele. Teiseks vahendab ta kehas leiduvate n?rvi?henduste koosk?lastatud s?steemide kaudu k?igi rakkude eneseteadlikkust.

J?relikult v?ib ?elda, et veri kannab niih?sti kehas?steemile edasiantavaid ainelisi v??rtusi kui ka energiav??rtusi, mida see kehas?steem on v?imeline v?ljendama.

Selles t?henduses v?itsimegi, et vaistlikud hoiakud s?ltuvad vereringest. P?him?tteliselt peab kehas?steemi arukus alati olema ammutatud keha k?igist osadest ja talitlustest, mida tuleb koosk?lastada ilmutuste ja ?mbritsevaga l?vimise jaoks. Ning et vereringe on vahend, mille kaasabil seda arukust arukate ja energiat tarvitavate ilmutuste piires kinnitatakse, annab see p?hjuse piltlikuks v?iteks, et hoiakud ja ilmutused s?ltuvad vereringest.

Siit j?rgneb, et hoiaku v?tmine on midagi niisugust, mida peab sooritama kogu kehas?steem, mitte ainult m?ni osa sellest. Kuna ?kski keharakk ei v?i j??da ellu, kui teda pidevalt ei k?lasta vereringe, ning energia hoiaku v?tmiseks saadakse samuti vereringest, siis esindab hoiak nii?elda k?ikide rakkude kui ?he terviku h??lt. Iga ?ksiku raku hoiak on sellesse liidetud. Igast j?rgnevast toimingust peavad v?rdselt osa v?tma k?ik rakud, sest suurem verevarustus energiatarvituseks ?ksiku liikme v?i kehapiirkonna kaudu saab tulla vaid kogu s?steemi arvelt.

M?istusp?rane hoiak esindab kehas?steemi eba?htlaselt

Hiljem n?eme, et kui inimene v?tab m?istusp?rase hoiaku, millele j?rgneb mingi temapoolne ilmutus, kulgeb k?ik teisiti. Hoiak esindab ikka veel kogu kehas?steemi, aga ta ei esinda seda kui tervikut. M?istusp?rane hoiak sisaldab mingit vilumust, need aga saavad kuuluda ainult kehas?steemi konkreetsetele osadele. J?relikult on vastav osa hoiakus ?lem??raselt esindatud.

Vaistlik hoiak esindab keha v??rtust antud hetkel

On ilmne, et vaistlik hoiak esindab kehas?steemi v??rtust hoiaku v?tmise hetkel. Kui jalutaja suudaks m?kke t?usta sama kergesti, nagu ta k?ndis tasasel teel, j??ks tema kehaline hoiak samaks. Teiste s?nadega, niikaua kui tema keha v??rtus ja tegutsemisviis (kerge k?nnak) on ?mbritsevaga v?rdv??rsed, pole tal vaja oma hoiakut muuta. Alles siis, kui ?mbrusesuhe t?usu j?rsenedes muutub, tuleb v?tta ka teistsugune hoiak.

Keha v??rtus, mis ise ei muutunud, on n??d v?hem v?rdne ?mbritsevaga, mida sel hetkel esindab m?gi. Kui keha ei v?ta hoiakut, et ta peab hakkama senisest j?ulisemalt tegutsema, siis v?heneb tema liigutuste kiirus j?rk-j?rgult, kuni ta l?puks j??b t?iesti seisma – nagu auto, mille v?imsusest teatud k?igu puhul ei j?tku, et selle raskust ?les m?kke viia. Kui oleks m?eldav, et inimese keha v??rtus t?usu j?rsenemise korral kasvab, siis v?iks ta j?tkata ?lespoole liikumist sellesama kiiruse ja samasuguse suhtelise energiakuluga – nagu siis, kui autol on varuks v?imsust, lubab k?giventiili j?rkj?rguline avanemine tal j?rsemaks muutuval m?giteel kiirust s?ilitada.

J?relikult tingib hoiaku muutumise inimese kehavarude suhteline v??rtus – nimelt nende suhteline v??rtus hetkel, mil hoiaku muutmine vajalikuks osutub ja mis selle otsustab. Kui suhteline v??rtus oleks suurem, poleks vaja hoiakut muuta. Kui ta oleks v?iksem, siis oleks juba eelminegi pingutus olnud suurem. M?kket?usjat ei aita see, kui ta on m?nel varasemal juhul olnud energilisem ja j?ulisem. Samuti ei raskenda ronimist asjaolu, et ta on vahel olnud v?hem energiline. See, mis tingib tema kehalise hoiaku ja niisiis ka pingutuse suuruse, mida ta m?kket?usmiseks teeb, on tema v??rtus muutliku m?gitee suhtes igal ?ksikul hetkel.

Vaistlik hoiak ei arvesta aega ega ruumi

?htlasi t?hendab see, et vaistlike hoiakutega ei kaasne teadlikkust ajalistest ega ruumilistest v??rtustest. Need hoiakud pole suhestatud ?hegi varasema kogemuse ega tulevikuaimdusega. Inimene ei hakka m?e madalamatel n?lvadel sellep?rast j?ulisemalt ronima, et m?gi on k?rgemal j?rsem. See n?uaks tulevase ?mbruse m?istusp?rast hindamist. Samuti ei hakka ta ronima v?hem j?uliselt p?hjusel, et on varem viibinud tasasel teel. See n?uaks m?istusp?rast hinnangut endisele ?mbrusele. Meie aga eeldasime, et ta m?istus on parajasti h?ivatud millestki, mis pole tema ja ta ?mbruse suhetega ?ldse seotud.

Tema hoiakut v?ib muuta ainult tunne, mille kutsub esile halvemuse suurenemine ?mbruse suhtes, kui m?kket?us j?rseneb. Varasem suhe ?mbritsevaga ei saa tunnet p?hjustada. Alles v?ib j??da m?istusp?rane m?lestus sellest, aga mitte tunne ise. Kui keegi m?letab m?nd katsumust, mille ta l?bi on elanud, siis – kui selge tema m?lestus ka poleks, olnut ei saa m?letamise kaudu p?riselt korrata. Tugeva kujutlusv?imega inimene v?ib niisuguste m?lestuste t?ttu kuigiv?rd kannatada, kuid see on puhtkujutluslik, erinevat laadi kannatus, mitte tolle eelmise kannatuse kordamine, mis moodustas kogemuse, mida ta m?letab. ?igupoolest ei saa miski, millele on omane mineviku-v??rtus, olla t?eline. Ta v?iks seda ehk ollagi, kui kehas?steemi seisukord oleks p?sikindel – aga me teame, et viimane muutub pidevalt. Niisiis on isik, kes m?letab, sisuliselt erinev tollest, kes koges seda, mida ta meelde tuletab.

Samuti ei p?hjusta tunnet mingi tulevane ?mbrusesuhe. See v?ib k?ll panna inimese tunnet p?hjendatult ootama, kuid ei tekita seda p?riselt. Ootus on m?istusp?rane, sest selleni v?ib j?uda ainult varasematest kogemustest j?reldusi tehes. Samamoodi j??b vaistlikule hoiakule v??raks ka ruumiline teadlikkus. Kui inimene on seotud ainult olevikuga, siis on tal tegemist ainult l?hima ?mbrusega, millega ta on parajasti kokkupuutes. Mis on ruumiliselt eemal, eemaldub ajaski nii kaugele, et sellega puudub suhe.

Alguses v?ib n?ida, et seletatakse endastm?istetavaid asju, ent kui asume vaatlema m?istusp?raseid hoiakuid, saame ?eldu elulisest t?htsusest aru. Siis n?eme, et kogu inimese t?elisusek?situs v?ib olla minevikum?lestustest ja tulevikuaimdustest moonutatud, sest need m?jutavad lakkamatult tema hoiakut ?mbritseva suhtes.

Vaistlikud hoiakud on t?esed ja ehtsad

Senise eritluse kokkuv?tteks v?ib ?elda, et vaistliku hoiaku p?hjustab tunne, mille kutsub esile mingi ?mbruse-ilme suhtes tekkinud konkreetne halvemus. Vaistlik hoiak m??dab inimese hetkev??rtust ?mbritseva suhtes, valmistab ette kergesti ja loomulikult j?rgnevaid tegusid, esindab kogu kehas?steemi kui koosk?lastatud tervikut ega eelda m?lu v?i arutlusv?ime kasutamist. Sellist hoiakut on p?hjust nimetada t?eseks ja ehtsaks. Ikka ja j?lle esitatakse k?simus v?i p??takse seletada, mis on inimeste meelest t?de. J?reldused s?ltuvad alati eeldustest, need aga on sisuliselt olnud t?eotsijatele meelep?rased vaated v?i arvamused.

Siin pakutakse alust, mille puhul pole vaja l?htuda vaadetest. Inimelu on k?ige ?ldisemalt v?ttes eluj?u v?ljendus ?mbritseva suhtes. Vaistliku hoiaku v?tmisel r??givad kaasa vaid inimese eluj?u v??rtus ja tema konkreetne suhe ?mbritsevaga igal ?ksikul hetkel. Teised inimesed sellesse ei sekku. Hoiaku v?tja loomulikele varudele ei lisata midagi ega v?eta neist midagi v?hemaks. Sellist hoiakut pole v?imalik v?ltsida. ?kski m?istusp?rane kaalutlus ei saa sellele mingit m?ju avaldada. Vaistlik hoiak esindab inimest t?epoolest ja n?itab, kes ta p?riselt on. Kui sooritatav tegu l?htub vaistlikust hoiakust, v?ljendab see t?eselt inimese v??rtust ?mbritseva suhtes, tema k?situs enesest ja ?mbrusest aga esindab t?it teadlikkust sellest, mis tegelikult toimub.