SAATEKS

—

1950. aastate alguses, kui olin noor matemaatikatudeng, ei lugenud ma eriti palju, aga kui ma seda tegin – kui raamatu v?hemalt l?bi lugesin – , oli see tavaliselt Erwin Schr?dingeri kirjutatu. Ma leidsin alati, et tema kirjutised olid vastupandamatud ja pakkusid avastamisp?nevust, t?otades uut arusaamist salap?rasest maailmast, kus me elame. K?ige rohkem leidub seda omadust ta klassikalisel l?hiteosel "Mis on elu?". Nagu ma n??d taipan, kuulub see kindlasti meie sajandi k?ige m?jukamate kirjutiste hulka. See kujutab endast m?nede elu t?eliste saladuste m?istmise katset, mille esitab f??sik, kelle enda s?gavale tungiv intuitsioon on teinud nii palju, et muuta meie arusaamist sellest, kuidas maailm on tehtud. K?esolev raamat, mille erinevaid teadusharusid ?hendav haardeulatus tundus omal ajal ebatavaline, on kirjutatud poolehoidu ?ratava, isegi relvitukstegeva tagasihoidlikkusega, tasemel, mis teeb selle ligip??setavaks ka mittespetsialistidele ja noortele, kes ehk p??aksid saada teadlasteks. Samas on ka paljud bioloogiasse p?hjapaneva panuse andnud teadlased, n?iteks J. B. S. Haldane ja Francis Crick, m??nnud end olevat suuresti m?jutatud julgetest ideedest, mida see ??rmiselt originaalne ja s?gavam?tteline f??sik siin v?ljendab (kuigi nad pole k?igega iga kord t?iesti n?us).

P?rast omaksv?tmist tundub siinesitatu kuuluvat endastm?istetavate t?dede hulka, nagu on juhtunud paljude teistegi teostega, mis on inimm?ttele avaldanud tugevat m?ju. Kuid h?mmastavalt suur hulk selliseid inimesi, kes peaksid asjadest aru saama, ignoreerib neid ka praegu. Kui sageli me ikka veel kuuleme, et kvantefektidel pole bioloogias erilist t?htsust, v?i isegi, et me s??me toitu selleks, et saada energiat. See r?hutab Schr?dingeri teose "Mis on elu?" j?tkuvat t?htsust t?nap?evalgi. Seda tasub ikka uuesti lugeda.

8. august 1991

Roger Penrose