Taandjagunemine (meioos) ja viljastamine (süngaamia)

—

Varsti p?rast indiviidi arengu algust varutakse osa rakke selleks, et nad hilisemas staadiumis toodaksid sugurakke (gameete), kas seemne- v?i munarakke, mis on vajalikud indiviidi reprodutseerimiseks suguk?psuse perioodil. “Varumine” t?hendab, et vahepeal ei ole neil muid funktsioone ega tee nad l?bi paljusid v?iksemaid mitootilisi jagunemisi.

Erandliku ehk taandjagunemise (niinimetatud meioosi) korral tekitatakse l?puks, suguk?psuse ajal, neist varuks hoitud rakkudest sugurakke reeglina ainult l?hikest aega enne seda, kui peaks aset leidma viljastamine. Meioosi k?igus algraku kaksikkromosoomide komplekt lihtsalt lahkneb kaheks ?ksikkromosoomide komplektiks, millest kumbki l?heb ?hte kahest t?tarrakust, gameedist. Teisis?nu, meioosis kromosoomide arvu mitootilist kahekordistumist ei toimu, nende arv j??b konstantseks, ja n?nda saab iga sugurakk ainult ?he t?ieliku koopia koodist, mitte kaks, n?iteks inimeses ?ksnes 23, mitte 2 ? 23 = 46.

?heainsa kromosoomide komplektiga rakke nimetatakse haploidideks (kr. ??????, ?ksik). Sugurakud on seega haploidid, harilikud keharakud diploidid (kr. ???????, topelt). M?nikord esineb indiviide, kelle rakkudes on kolm, neli v?i mitu kromosoomikomplekti; siis nimetatakse neid triploidideks, tetraploidideks, … pol?ploidideks.

Viljastamise k?igus kaks haploidi, isas- ja emassugurakk (seemne- ja munarakk) ?hinevad, moodustades viljastatud munaraku, mis on diploid. ?ks tema kromosoomikomplektidest on saadud emalt, teine isalt.