Statistiline füüsika. Põhiline erinevus struktuuris

—

Kui ?eldu oleks m?eldud ?ksnes stimuleerima lootust saavutada tulevikus seda, mis varem pole ?nnestunud, oleks tegemist v?ga triviaalse m?rkusega. Kuid selle t?hendus on m?rksa positiivsem, nimelt annab ta senisele v?imetusele k?llaldase seletuse.

T?nu bioloogide, eesk?tt geneetikute leidlikule t??le viimase kolme- v?i neljak?mne aasta jooksul on organismide tegelikust ainelisest struktuurist ja funktsioneerimisest t?nap?eval teada piisavalt palju, selleks et ?elda, miks praegusaegne f??sika ja keemia elusa organismi sees ruumis ja ajas toimuvat seletada ei suuda.

Aatomite paigutus organismi k?ige olulisemates osades ja nende paigutuste omavaheline m?ju erineb fundamentaalselt aatomite paigutusest, mida f??sikud ja keemikud on seni teoreetiliselt ning eksperimentaalselt uurinud. Kummatigi on erinevus, mida ma nimetan fundamentaalseks, s??rast liiki, et see v?ib kergesti n?ida lihtsana iga?hele peale f??siku, kes on l?bi imbunud teadmisest, et f??sika ja keemia seadused on k?ikjal statistilised.3 Sest see on seotud statistilise vaatepunktiga, mille kohaselt elusorganismide oluliste osade struktuur erineb t?ielikult iga ainet?ki ehitusest, millega meie, f??sikud ja keemikud, oma laborites f??siliselt v?i kirjutuslaudade taga vaimus eales tegelenud oleme.4 On peaaegu m?eldamatu, et sel viisil avastatud seadused ja korrap?rasused peaksid otseselt kehtima niisuguste s?steemide k?itumise kohta, mis ei ilmuta struktuuri, millel nood seadused ja korrap?rasused p?hinevad.

Mittef??sikust ei saa oodatagi, et ta taipaks erinevust – r??kimata selle t?htsuse hindamisest – “statistilises struktuuris”, mida on sedastatud nii abstraktses s?nastuses, nagu ma ?sja kasutasin. Et anda ?eldavale elu ja v?rvi, lubage mul etteruttavalt v?ita seda, mida ma hiljem m?rksa ?ksikasjalikumalt selgitan, nimelt et elusa raku k?ige olulisemat osa, kromosoomi v?ib nimetada aperioodiliseks kristalliks. Seni oleme f??sikas k?sitlenud ainult perioodilisi kristalle. Tagasihoidliku f??siku arvates on need v?ga huvitavad ja keerulised objektid: nad kujutavad endast ?ht k?ige paeluvamat ja keerukamat ainelist struktuuri, millega eluta loodus tema m?istuse proovile paneb. Ent mitteperioodiliste kristallidega v?rreldes on nad ?sna lihtsad ja igavad. Struktuuri erinevus on samasugune, nagu tapeedimustril, kus ?ks ja seesama motiiv ikka ja j?lle regulaarse perioodilisusega kordub, ja dekoratsiooni meistriteosel, n?iteks Raffaeli gobel??nil, kus pole mingit igavat kordust, vaid viimistletud, koosk?laline ja t?hendusrikas kujundus, mille on kavandanud suur meister.

Nimetades perioodilist kristalli f??siku ?heks k?ige keerukamaks uurimisobjektiks, pidasin silmas t?elist f??sikut. Orgaaniline keemia, mis uurib ?ha keerulisemaid molekule, on j?udnud ?pris l?hedale tollele “aperioodilisele kristallile”, mis minu arvates on elu materiaalne kandja. Ja seep?rast on v?ike ime, et orgaaniline keemia on juba andnud suure ja t?htsa panuse elu probleemi lahendamisse, samal ajal kui f??sik pole teinud peaaegu midagi.