EESSÕNA

—

Teadlase puhul eeldatakse, et tal on s?gavad ja ammendavad teadmised eesk?tt m?nes konkreetses valdkonnas, ning seep?rast harilikult ei oodata, et ta kirjutaks millestki, mida ta p?hjalikult ei valda. Seda k?sitatakse seigana nob lesse oblige. K?esoleval juhul palun unustada iga v?imalik noblesse, et oleksin vaba sellest johtuvast kohustusest. Minu vabandus on j?rgmine.

Me oleme oma esivanematelt p?rinud innuka igatsuse k?ikeh?lmava ?htse teadmise j?rele. Juba nimetus, mille oleme andnud k?rgeimatele ?ppeasutustele, tuletab meelde, et paljude sajandite jooksul antiikajast alates on universaalne aspekt ainsana p?lvinud t?ielikku usaldust. Kuid viimase sadakonna ise?raliku aasta jooksul k?ikv?imalikes teadusharudes nii laiuti kui ka s?gavuti toimunud areng on seadnud meid kummalise dilemma ette. Me tunneme selgesti, et alles n??d hakkame omandama nii usaldusv??rset materjali, et k?ike teadaolevat ?htseks tervikuks sulatada, kuid teisest k?ljest on muutunud peaaegu v?imatuks, et ?ksikisik valdaks sellest rohkemat kui v?ikest erialast osa.

Ma ei n?e olukorrast teist v?ljap??su (et meie t?eline eesm?rk ei oleks igaveseks kaotatud), kui et m?ned meist peaksid ?ritama fakte ja teooriaid s?nteesida, ehkki tundes neist osa ebat?ielikult ja kaude – ning riskides teha enestest narre.

Niipalju siis j?rgneva ?igustuseks. M?ngu tulevad ka keelelised raskused. Iga?he emakeel on temale t?pselt sobiv r??, ja me ei tunne end kunagi p?ris vabalt, kui ei saa seda otseselt kasutada ning peame ta asendama teisega. Olen t?nulik dr. Inksterile (Trinity College, Dublin), dr. Padraig Browne’ile (St. Patrick’s College, Maynooth) ja mr. S. C. Robertsile (kes pole seep?rast v?hem t?htis, et ma teda viimasena mainin). Nemad n?gid palju vaeva, et sobitada mulle uus r??, ja veelgi suuremat vaeva minu puhutise vastumeelsuse t?ttu loobuda omaenda algup?rasest v?ljendusviisist. Kui miski sellest on mu s?prade leevendusp??etest m??da lipsanud, siis tuleb see panna mitte nende, vaid minu arvele.

Paljud vahepealkirjad olid algselt kavatsetud l?hikokkuv?tetena ja iga peat?ki teksti tuleks lugeda in continuo.1

Dublin, september 1944

E. S.

Homo liber nulla de re minus quam de morte cogitat; et ejus sapientia non mortis sed vitae meditatio est. 2

Spinoza “Eetika” IV, prop. 67