Haploidsed indiviidid

—

Siinkohal v?iks selgitada veel ?ht k?simust. Kuigi see pole meie eesm?rgi saavutamiseks otseselt vajalik, on ta ?priski huvitav, kuna siit on n?ha, et tegelikult k?tkeb t?ielik koodkiri ka ?hekordses kromosoomide komplektis.

Joonis 5. Generatsioonide vaheldumine

M?nikord meioos viljastamisele nii kiiresti ei j?rgne, ja haploidne rakk (sugurakk) teeb esmalt l?bi mitmeid mitootilisi jagunemisi, mis l?peb tervikliku haploidse indiviidi moodustumisega. Just niimoodi s?nnivad isased ehk leskmesilased – partenogeneetiliselt, see t?hendab, mesilasema viljastamata ja seet?ttu haploidsetest munarakkudest. Isamesilasel ei ole isa! K?ik tema keharakud on haploidsed. Soovi korral v?ite nimetada teda hiiglasuureks seemnerakuks, ja nagu iga?ks teab, just sellena talitlemine ongi tema olemasolu ?ks ja ainuke ?lesanne. See on v?ib-olla siiski kentsakas vaateviis. Igatahes pole see ainuke niisugune juhtum. Leidub taimeperekondi, mille haploidne sugurakk, mida kutsutakse spooriks, sellistel juhtudel maa peale langeb, ning seal seemnena k?itudes annab tulemuseks haploidse taime, mis on suuruselt diploidsega v?rdne. Joonis 5 kujutab ?ht meie metsades v?rdlemisi tavalist samblikku. Lehtedega alumine osa on haploidne taim, mida nimetatakse gametof??diks, sest ?lemises otsas arenevad tal suguorganid ja gameedid, mis vastastikuse viljastamisega tekitavad tavalisel viisil diploidse taime, palja varre, mille tipus on kupar. Sellist taime nimetatakse sporof??diks, kuna meioosi k?igus tekivad kupra sees spoorid. Kui kupar avaneb, langevad spoorid maha ja arenevad lehtedega varteks, jne. Seda s?ndmuste k?iku nimetatakse p?lvkondade vaheldumiseks. Kui soovite, v?ite asjade tavalist k?iku, inimeste ja loomadega toimuvat vaadelda samal viisil. Kuid “gametof??t” on sel juhul reeglina v?ga l?hiealine ?herakuline p?lvkond, kas seemne- v?i munarakk. Meie keha vastab sporof??dile. Meie “spoorideks” on nood varuks hoitud rakud, millest meioosis tekib ?herakuline p?lvkond.