Organismi toimimine vajab täpseid füüsikaseadusi

—

Kui ei oleks n?nda, kui oleksime nii tundlikud organismid, et isegi ?ksikud aatomid v?iksid avaldada m?rgatavat m?ju meie meeleelunditele – taevas hoidku, missugune oleks siis elu! R?hutagem ?hte seika: s??rast t??pi organism ei ole kindlasti suuteline korrap?raseks m?ttearenduseks [thought], mis, l?binud varasemate astmete pika j?rjestuse, moodustab l?puks paljude teiste m?istete hulgas aatomi m?iste.

Kuigi valisime v?lja selle ?he seiga, kehtivad j?rgnevad kaalutlused ka ajust ja aistimiss?steemist erinevate elundite kohta. Ent siiski ?ks ja ainus ?limat huvi pakkuv asi meis enestes on see, et me tunneme, m?tleme ning tajume. F?sioloogilises protsessis, mis vastutab m?tlemise ja aistimise eest, m?ngivad k?ik teised abistavat rolli, v?hemalt inimese vaatepunktist, kui mitte puhtobjektiivse bioloogia seisukohalt. Veelgi enam, see h?lbustab oluliselt meie ?lesannet valida uurimiseks protsess, mis on tihedalt seotud subjektiivsete s?ndmustega, isegi kui me ei tunne selle l?hedase seose tegelikku olemust. T?epoolest, minu meelest j??b see v?ljapoole loodusteaduse ala, ning t?en?oliselt v?ljapoole inimlikku arusaamisv?imet ?ldse.

N?nda siis seisame silmitsi j?rgmise k?simusega: misp?rast peab selline elund nagu meie aju (koos temaga seostuva aistimiss?steemiga) tingimata koosnema tohutust hulgast aatomitest, selleks et tema muutuv f??siline seisund oleks tihedas ja l?hedases vastavuses k?rgesti arenenud m?tlemisega? Misp?rast ei ole selle elundi mainitud ?lesanne ?hendatav olukorraga, kus ta kas tervikuna v?i m?nes oma perifeerses osas – mis on vahetus vastastikm?jus ?mbruskonnaga – oleks piisavalt peen ja tundlik mehhanism, et vastata v?ljastpoolt tuleva ?ksiku aatomi p?rkele ja seda registreerida?

P?hjus tuleneb sellest, et n?htus, mida me nimetame m?tlemiseks, on 1) ise korrap?rane ilming ja 2) seda saab rakendada ainult materjalile, see t?hendab, tajudele v?i l?bielamistele, millel on teatud korrap?rasuse aste. Sellest v?ib teha kaks j?reldust. Esiteks peab aju f??siline ?lesehitus selleks, et olla m?tlemisprotsessiga koosk?las (nagu minu aju minu m?tetega), olema v?ga h?sti korrastatud, ning see t?hendab, et tema sees aset leidvad s?ndmused peavad alluma rangetele f??sikaseadustele, mille t?psuseaste peab olema v?ga k?rge. Teiseks, ilmselt on f??sikalised m?jud, mida teised kehad v?ljastpoolt niisugusele f??sikaliselt h?stikorrastatud s?steemile avaldavad, koosk?las sellega, kuidas toda f??silise ?lesehitusega koosk?las olevat m?tlemisprotsessi tajutakse ja kogetakse – kujunedes tema aineks v?i materjaliks, nagu ma olen seda nimetanud. Seega peab ka f??sikalistel vastastikm?judel meie ja teiste s?steemide vahel olema f??sikalise korrap?rasuse teatud aste, see t?hendab, ka nemad peavad teatud t?psusastmeni alluma rangetele f??sikaseadustele.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.