Klassikalise füüsiku ootus, olemata kaugeltki triviaalne, on väär

—

Niisiis oleme j?udnud j?reldusele, et organismil ja k?igil temas toimuvatel bioloogiliselt olulistel protsessidel peab olema ??rmiselt “paljuaatomiline” struktuur ja ta peab olema kaitstud juhuslikkuse eest, kus “?heaatomilised” s?ndmused omandavad liiga suure t?htsuse. See, v?idab naiivne f??sik, on vajalik selleks, et organismi valitseksid nii-?elda piisavalt t?psed f??sikaseadused, millele rajada oma imeliselt korrap?rane ja h?sti j?rjestatud toimimine. Kuidas need j?reldused, milleni on j?utud bioloogia seisukohalt a priori (see t?hendab, puhtf??sikalisest vaatepunktist), sobivad kokku t?nap?eva bioloogia faktidega?

Esmapilgul v?ib arvata, et need j?reldused on ?sna triviaalsed. Umbes kolmk?mmend aastat tagasi oleks bioloog vahest ?elnud, et kuigi populaarteaduslikus kirjanduses on sobiv r?hutada statistilise f??sika t?htsust nii organismis kui mujalgi, on see tegelikult pigem tuntud aabitsat?de. Sest loomulikult sisaldab mitte ainult mistahes k?rgema liigi t?iskasvanud isendi keha, vaid ka iga ?ksik seda moodustav rakk “kosmilist” arvu igat liiki aatomeid. Ja iga konkreetne f?sioloogiline protsess, mida t?heldame kas raku sees v?i selle vastastikm?jus ?mbrusega, n?ib – v?i n?is kolmk?mmend aastat tagasi – sisaldavat s??rase ??ratu hulga ?ksikuid aatomeid ja ?ksikute aatomitega toimuvaid protsesse, et k?ik f??sika ja f??sikalise keemia olulised seadused on tagatud isegi statistilise f??sika v?ga range “suurte arvude” n?ude suhtes. Seda n?uet illustreerisime ?sja ?n reegli kujul.

T?nap?eval teame, et see arvamus olnuks v??r. Nagu kohe n?eme, m?ngivad uskumatult v?ikesed aatomite r?hmad – liiga v?ikesed selleks, et nende puhul kehtiksid t?psed statistika seadused – domineerivat rolli elavas organismis toimuvates v?ga tavalistes ja seadusp?rastes s?ndmustes. Need r?hmad reguleerivad vaadeldavaid, suurem??tmeliselt avalduvaid tunnuseid, mis organism arengu jooksul omandab, nad m??ravad selle toimimise t?htsad karakteristikud; ning k?iges selles ilmnevad v?ga t?psed ning ranged bioloogia seadused.

Alustuseks pean andma l?hi?levaate olukorrast bioloogias, t?psemini geneetikas – teisis?nu, pean kokku v?tma teadmiste praeguse olukorra aines, mis ei ole minu eriala. Kuid pole parata ja ma palun vabandust, eriti igalt bioloogilt, oma ?levaate diletantliku iseloomu p?rast. Teisest k?ljest palun luba esitada valdavaid ideid enam-v?hem dogmaatiliselt. Vaesest f??sikust-teoreetikust ei saa oodata, et ta kirjutaks midagi asjaliku ?levaate taolist eksperimentaalse t?endusmaterjali kohta, mille koostisosadeks on ?hest k?ljest suur hulk aegan?udvaid, ?ksteisega p?imunud, t?eliselt pretsedenditu leidlikkusega sooritatud aretusalaseid eksperimente ja teisest k?ljest elusa raku otsesed vaatlused, mis on teostatud ajakohase mikroskoopia kogu peenusega.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.