Kolmas näide (mõõtmistäpsuse piirid)

—

Meie kolmas ja viimane n?ide on eelmisega v?ga sarnane, kuid pakub erilist huvi. Pika peene niidi otsa riputatud tasakaaluasendis kerget keha kasutavad f??sikud sageli, et m??ta n?rku j?ude, mis keha sellest tasakaaluasendist k?rvale kallutavad. Elektrilist, magnetilist v?i gravitatsioonij?udu rakendatakse nii, et keha p??rduks ?mber vertikaaltelje. (Kerge keha tuleb valida muidugi vastavalt konkreetse katse eesm?rgile.) Alaline p??e parandada selle tihti kasutatava “torsioonkaalu” t?psust on sattunud kummalisele piirangule, mis on iseenesest v?ga huvitav. Valides j?rjest kergemaid kehi ning ?ha peenemaid niite – et muuta tasakaal tundlikuks ?ha n?rgemate j?udude suhtes – j?uti piirini, kus ?lesriputatud keha muutus m?rgatavalt tundlikuks ?mbritsevate molekulide soojusliikumise p?rgete suhtes ja alustas lakkamatut ebaregulaarset “tantsu” oma tasakaaluasendi ?mber, ?sna sarnaselt piisa v?belemisega teises n?ites. Kuigi selline k?itumine ei sea absoluutset piiri tasakaaluga saadud m??tmist?psusele, seab see praktilise piiri. Soojusliikumise kontrollimatu m?ju konkureerib m??detava j?u m?juga ja muudab ?ksiku vaadeldud k?rvalekalde t?htsusetuks. Selleks, et elimineerida Browni liikumise m?ju instrumendile, tuleb vaatlusi mitmekordistada. Arvan, et see n?ide heidab eriti h?sti valgust meie praegusele uurimist??le. Sest l?ppude l?puks on ju meie meeleelundidki m?nesugused instrumendid. Me n?eme, kui kasutuks nad v?ivad osutuda, kui muutuvad liiga tundlikuks.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.