Pärilikkuse koodkiri (kromosoomid)

—

Lubage mul organismi puhul kasutada terminit “mudel” [pattern] selles m?ttes, milles bioloog nimetab seda “neljam??tmeliseks mudeliks” – mis ei t?hista ainu?ksi organismi struktuuri ja funktsioneerimist t?isealisena v?i mistahes muus eraldi v?etud arenguastmes, vaid kogu tema ontogeneetilist arengut, alates viljastatud munarakust kuni suguk?psuseni, mil organism hakkab iseend taastootma. Ent kogu see neljam??tmeline mudel on teadup?rast m??ratud tolle ?he raku, viljastatud munaraku struktuuriga. Veelgi enam, me teame, et see on oluliselt m??ratud tolle raku v?ikese osa, tema tuuma struktuuriga. Raku tavalises “puhkeasendis” esineb see tuum harilikult kromatiini10 v?rgustikuna, olles jaotunud ?le kogu raku. Kuid raku jagunemise eluliselt t?htsates protsessides (mitoosis ja meioosis, vt. allpool) n?hakse seda koosnevat osakeste komplektist – osakeste, millel on tavaliselt kiu v?i pulgakese kuju, ja mida nimetatakse kromosoomideks. Nende arvuks on 8 v?i 12, v?i vahel 46. Ent tegelikult oleksin pidanud kirjutama need illustreerivad arvud kujul 2 ? 4, 2 ? 6, … 2 ? 23, ning r??kima kahest komplektist, et kasutada seda v?ljendit bioloogile tavap?rases t?henduses. Sest kuigi ?ksikud kromosoomid on m?nikord selgesti eristatavad ning neil on individuaalne kuju ja suurus, on need kaks komplekti peaaegu t?iesti ?hesugused. Nagu kohe n?eme, p?rineb ?ks komplekt emalt (munarakust), teine isalt (viljastavast seemnerakust). Just need kromosoomid – v?i ?ksnes tugikoe kiud [axial skeleton fibre], mida me mikroskoobis tegelikult kromosoomina n?eme, kirjeldavad m?nesuguses koodkirjas indiviidi tulevase arengu kogu mudelit ja selle funktsioneerimist k?pses eas. Kromosoomide iga terviklik komplekt sisaldab t?ielikku koodi; niisiis on neid viljastatud munarakus (mis kujutab endast tulevase indiviidi varaseimat arenguastet) reeglina kaks koopiat.

Nimetades kromosoomkiudude struktuuri koodkirjaks, peame silmas, et k?igest l?bi tungiv m?istus – nagu Laplace seda kunagi kujutles – , millele iga p?hjuslik seos on otsekohe taibatav, v?iks nende struktuuri j?rgi ?elda, kas soodsatel tingimustel areneb munast must kukk v?i kirju kana, k?rbes v?i maisitaim, rododendron v?i sitikas, hiir v?i naine. Sellele v?ime lisada, et munarakud on v?ga sageli m?rkimisv??rselt sarnased, ja isegi kui nad seda ei ole, nagu tohutu suured lindude ja roomajate munad, siis ei erine ?lej??nutest mitte niiv?rd nende asjakohane struktuur kui m?istetaval p?hjusel lisatud toitaine.

Kuid termin “koodkiri” on muidugi liiga piiratud. Kromosoomide struktuur on ?htaegu ka instrument, mis viib t?ide arengu, mida ta laseb aimata. See on seadusandja ja t?itevv?im, v?i teisiti ?eldes, arhitekti plaan ja ehitaja j?ud ?heskoos.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.