√n reegel
—
Peab ?tlema, et f??sika- v?i keemiaseaduste hulgas, mis on olulised organismi sees v?i tema vastastikm?jus ?mbritseva keskkonnaga, pole ?htki sellist, mis ei v?imaldaks tuua vaadeldud probleemi puhul sobivat n?idet. ?ksikasjalik selgitus v?iks osutuda senistest keerukamaks, kuid olemuslik k?lg on seesama, mist?ttu vastav kirjeldus oleks t??tu.
Kuid tahaksin lisada ?he v?ga t?htsa kvantitatiivse sedastuse, mis puudutab ebat?psust, mida on oodata iga f??sikaseaduse korral: see on niinimetatud ?n seadusp?rasus. K?igepealt illustreerin seda lihtsa n?itega ning seej?rel ?ldistan.
Kui ma selle v?ljendamiseks, et teatava r?hu ja temperatuuri juures on mingil konkreetsel gaasil teatav konkreetne tihedus, v?idan, et teatavas ruumalas (mille suurus on m?nes katses oluline) on neil tingimustel t?pselt n molekuli gaasi, siis v?ite olla kindlad, et kui saaksite minu v?idet mingil ajahetkel kontrollida, leiaksite selle olevat ebat?pse, kusjuures k?rvalekalle (tegelikust v??rtusest) on suurusj?rgus ?n. Niisiis, kui n oleks 100, on k?rvalekalle umbes 10, seega suhteline viga 10 %. Aga kui n oleks ?ks miljon, siis avastate t?en?oliselt k?rvalekalde suurusj?rgus 1000, niisiis on suhteline viga 0,1 %. Laias laastus on tegemist ?sna ?ldiselt kehtiva statistilise seadusp?raga. F??sika ja f??sikalise keemia seadused on ebat?psed t?en?olise suhtelise veaga suurusj?rgus 1/?n, kus n on molekulide arv, mille koosm?just see seadus tuleneb – seadus, mille kehtivus vastavas ruumi v?i aja piirkonnas (v?i m?lemas) on oluline teatud kaalutluste v?i mingi konkreetse eksperimendi seisukohalt.
Sellest ilmneb taas, et organism peab olema suhteliselt kogukas, et ta v?iks nautida ?sna t?pseid seadusp?rasusi nii oma siseelus kui ka vastastikuses m?jus v?lisilmaga. Sest vastasel juhul oleks koos toimivate osakeste arv liiga v?ike ning “seadus” liiga ebat?pne. Eriti oluline on seejuures ruutjuur. Sest kuigi miljon on k?llalt suur arv, ei ole t?psus 1/1000 [?ks viga tuhande osakese kohta] just ?learu suur, kui miski pretendeerib v??rikusele olla Looduse Seadus.
Данный текст является ознакомительным фрагментом.